"Praeguseks oleme jõudnud lõppjärku - turistide surma tegeliku põhjuse tuvastamise juurde. Kavatseme 75 versioonist kontrollida kolme kõige tõenäolisemat, mis kõik on seotud ühel või teisel viisil loodusnähtustega," ütles Kurennoi videousutluses.

"Kuritegu on täielikult välistatud. Ei ole ühtki tõendit, kas või kaudset, mis räägiks selle versiooni kasuks," rõhutas ta. 

Tema sõnutsi "võis see olla laviin, nn lumelaud, või tuulispask". "Tuul on muide sealkandis väga võimas ja kohalikud, põlisrahvaste esindajad teavad seda," märkis ametkonna esindaja.

Ta ütles, et märtsis on prokuröride rühmal kavas lennata kohapeale, et tuvastada telgi täpne asukoht, mäe kalle, lume sügavus ja muud üksikasjad. Osa ekspertiise sooritatakse vahetult kohapeal.

"Ja lõpuks veel üks, lõplik ekspertiis määratakse kohe pärast seda väljasõitu, eriline meditsiiniekspertiis, mis peab tuvastama hukkunute kehavigastuste põhjuse," ütles Kurennoi. 

Ööl vastu 2. veebruari 1959 hukkus Põhja-Uuralis salapärastel asjaoludel Igor Djatlovi 9-liikmeline turismirühm. Suurem osa matkajatest olid Uurali Polütehnilise Instituudi üliõpilased või vilistlased. Rohkem kui kaks nädalat hiljem leidsid päästjad lõhkilõigatud telgi ja aluspesus surnukehad. Kuus grupi liiget surid alajahtumise tõttu ja kolm grupi liiget vigastuste tõttu.

Sellise käitumise põhjus on senini välja selgitamata ning juhtumit ümbritsev salapära on toonud kaasa ka erinevate vandenõuteooriate leviku. Osa vandenõuteooriate pooldajatest on viidanud muuhulgas ka mansi rahvapärimusele, mis seostavat piirkonda "kurjade jõududega". Samas on mõned lingvistid ja antropoloogid sellised väited ümber lükanud.

Samuti on Djatlovi kuru intsidendi teemal kirjutatud rohkelt raamatuid ja vändatud filme.