Eesti, Läti ja Leedu arutavad Nõukogude okupatsiooni tekitatud kahjusid edasi
Eesti ja Läti ekspertide ümarlaual, kus arutati Nõukogude Liidu poolt tekitatud okupatsioonikahjude uurimist, leiti, et Balti riikidel tuleb selle küsimusega edasi tegeleda.
Urmas Reinsalu sõnul tähendab vabadus riigina ka vastutust ja julgust mäletada minevikus juhtunut, vahendas justiitsministeeriumi pressiesindaja.
Läti justiitsministeeriumi juurde 2005. aastal loodud okupatsioonikahjusid hindav komisjon esitles reedel toimunud kohtumisel endapoolseid andmeid, ühtlasi arutati, kuidas luua ühist uurimismetoodikat.
Läti delegatsiooni juht Ruta Pazdere ütles, et vastavalt 2015. aasta novembris Riias vastu võetud kolme Balti riigi ühisdeklaratsioonile on kohustus jagada kogemusi ning vahetada teadmisi, kuidas uuringute tulemusi rakendada. "Plaan on kokku leppida ühise metodoloogia kasutamises ning järgmistes sammudes, kuidas okupatsioonikahjude uurimise küsimustes edasi liikuda."
11 aastat töötanud Läti komisjon on planeerinud uurimistööd lõpule viia 2020. aastaks.
"Leppisime täna kokku, et jätkame ühise koostööga ning sügisel saame juba kolmepoolselt kokku, et ühiselt kolmekesi okupatsioonikahjude hindamisega tegeleda. Meil on hea meel, et oleme Lätis numbrid kokku löönud, sest leiame, et samal ajal uurimistööga on tarvis ka ühiskonda laiemalt teavitada kahjude ulatusest ja valdkondadest, mis kannatasid okupatsiooni tagajärjel. Alles siis saab inimestel tekkida ettekujutus, kui suured need kaotused on olnud,“ rääkis Läti delgatsiooni juht Ruta Pazdere.
Läti komisjoni tegevus seoses okupatsioonikahjude hindamisega tuleneb seimi poolt vastu võetud otsusest hinnata okupatsioonikahjude ulatust. Eestis käinud väisanud Läti delegatsioon koosnes justiitsministeeriumi juurde loodud uurimiskomisjoni kuuest liikmest, kuhu kuulusid õigus-, majandus-, demograafia , -keskkonna ja militaarkahjusid käsitlevad eksperdid.
Lisaks Ruta Pazderele kuulusid komisjoni delegatsiooni Vidzeme ülikooli rektor, ajaloodoktor Gatis Kruminš, Läti ülikooli lektor ja läti välisministeeriumi rahvusvahelise ja Euroopa Liidu õiguse sõltumatu ekspert Maris Lejnieks, majandusteadlane Janis Pocs, Läti keskkonnaministeeriumi ekspert Rolands Bebris ning Ilgonis Upmalis, kes tegeles aastatel 1991-1994 vene vägede väljaviimisega Lätist.
Toimetaja: Indrek Kuus
Allikas: ERR