"Praegu on selleks muudatuseks õige aeg, et presidenti saaks valida rahvas, kes seda ootab," ütles ERR-ile Keskerakonna riigikogu fraktsiooni esimees Kadri Simson. Ta tunnistas, et koalitsioonierakonnad on selle muudatuse vastu ja eelistaksid tegeleda praeguse valimiskonna peenhäälestusega, kuid õige on anda valimised rahvale.

"Tuletagem ka meelde, et viie aasta pärast on Eestis läbi viidud haldusreform ja valimiskogust saaks lihtsalt laiendatud koosseisuga riigikogu," tõdes Simson.

1990. aastatest Eesti poliitikas olnud riigikogu Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) saadik Mart Nutt nimetas algatust räigeks populismiks.

"Praegusel hetkel selle eelnõu esitamine on loogiline, sest see tõmbab ajakirjanduse ja rahva tähelepanu," ütles Nutt ERR-ile. Tema sõnul vaieldi otsevalimisete teema selgeks juba 1990. aastatel, kui rahvahääletusel otsustati, et Eesti on parlamentaarne riik.

"Otsevalimised oleks atuaalsed, kui me sooviks suurendada presidendi volitusi, see aga tekitab ohu, et Eestist võib saada autoritaarseks riigiks," rääkis Nutt.

EKRE aseesimees Jaak Madisson ütles, et sel suvel-sügisel toimunu näitas Eesti praeguse valimissüsteemi nõrkust. "Ka otsevalitud president peab järgima põhiseadust ja põhiseaduse muutmine on ainult parlamendi päedevus," ei näinud Madisson ohti autokraatia tekkeks. Ta märkis, et lisaks lahendaks otsevalimised ühiskonna sidsususe probleemi, mis omakorda vähendaks vajadus autoritaarse käe järele.