Valimiskogu liikmete esindatav kodanike arv erineb 200 korda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Valimiskogu liikmed Estonia kontserdisaalis 2016. aasta septembris.
Valimiskogu liikmed Estonia kontserdisaalis 2016. aasta septembris. Autor/allikas: Rene Suurkaev/ERR

Kui suve lõpus toimuvad presidendivalimised jõuavad valimiskokku, siis kodanike arv, keda omavalitsustest lähetatud valimiskogu liikmed esindavad, erineb kuni 200 korda.

Keskmiselt esindab üks valdadest ja linnadest saadetav valimiskogu liige 6147 Eesti kodanikku, kuid ühe Tallinna valijamehe taga on 27 559, Ruhnu valla esindaja taga ainult 138 kodanikku.

Presidendivalimiste seaduse kohaselt saab kuni 10 000 hääleõigusliku Eesti kodanikuga omavalitsus saata valimiskogusse ühe esindaja, 10 001 – 50 000 valijaga omavalitsus kaks, 50 001 – 100 000 hääleõigusliku kodanikuga omavalitsus neli ja rohkem kui 100 000 hääleõigusliku Eesti kodanikuga omavalitsus kümme esindajat.

See tähendab, et Tallinna volikogul (hääleõiguslikke kodanikke 275 585) on õigus valida oma esindajaks valimiskogus kümme ja Tartul (hääleõiguslikke kodanikke 68 527) neli esindajat, ülejäänud 77 omavalitsust saavad saata kas ühe või kaks esindajat.

 

Kaks esindajat saavad 16 omavalitsust: Harku, Rae, Saue ja Viimsi vald Harjumaal, Kohtla-Järve ja Narva linn Ida-Virumaal, Jõgeva vald Jõgevamaal, Rakvere linn Lääne-Viru maakonnas, Põlva vald Põlvamaal, Pärnu linn Pärnu maakonnas, Rapla vald Rapla maakonnas, Saaremaa vald Saare maakonnas, Elva vald Tartu maakonnas, Valga vald Valgamaal ning Viljandi linn ja Viljandi vald Viljandimaal.

Enne haldusreformi toimunud 2016. aasta presidendivalimiste ajal, kui valimiskogusse lähetas oma esindajaid 213 omavalitsust, sai kaks esindajat lähetada ainult üheksa omavalitsust, Tartu ja Tallinna esindajate arv oli sama.

Tänavu saavad ühe esindaja valimiskogusse läkitada 61 omavalitsust.

Võrreldes omavalitsusest valimiskogusse lähetatavate esindajate ja omavalitsuses elavate valimisealise kodanike arvu, ilmnevad suured erinevused, kus väiksema elanike arvuga omavalitsused on tugevalt üle-esindatud. Nii tuleb välja, et Ruhnul on üks valimiskogu liige 138 kodaniku kohta, Tallinnas aga 200 korda enam ehk 27 559 kodaniku kohta. Pärnu linna saadetavad kaks valimiskogu liige esindavad kumbki 13 330 kodanikku, Tartu neli esindajat igaüks 17 132, Saaremaa kaks esindajat mõlemat 12 832 ning Narva esindajad kumbki 10 308 kodanikku.

Aritmeetilise keskmisena esindab üks omavalitsuste lähetatud valimiskogu liige 6147 kodanikku, kuid 49 omavalitsuse puhul jääb esindatavate kodanike arv väiksemaks - mediaankeskmine on 5468.

Kokku saadab Harjumaa koos Tallinna ja teiste sealsete linnadega valimiskogusse 29 esindajat, Tartu maakond koos Tartu linnaga 12, Ida-Viru maakond koos sealsete linnadega kümme, Lääne-Viru maakond üheksa, Pärnu maakond koos Pärnu linnaga kaheksa, Viljandi maakond kuus, Rapla maakond ja Võru maakond mõlemad viis, Jõgeva, Põlva, Saare ja Valga maakond neli, Järva ja Lääne maakond mõlemad kolm ning Hiiu maakond ühe esindaja.

Valimiskogu väheneb kolmandiku võrra

Kui 2016. aasta presidendivalimistel oli riigikogu liikmetest ja omavalitsuste esindajatest koosnev valimiskogu 335-liikmeline, siis 2021. aastal oleks see kolmandiku võrra väiksem ja koosneks ainult 208 liikmest.

Valimiskogu väheneb, kuna haldusreformi tulemusel kahanes omavalitsuste arv. Presidendivalimiste seaduses sätestatud limiidid, kui palju valimiskogu liikmeid lähtuvalt elanike arvust saavad omavalitsused nimetada, ei ole aga muutunud, mistõttu kahanebki järsult valimiskogu suurus.

"Omavalitsuste esindajate arv valimiskogus sõltub kehtivast haldusjaotusest ning hääleõiguslike kodanike arvust vallas või linnas presidendivalimiste toimumise aasta 1. jaanuari seisuga. Alanud aasta seisuga kuulub presidendivalimistel valimiskogusse 107 volikogude esindajat ja 101 riigikogu liiget. Kokku on valimiskogus liikmeid 208," ütles valimisteenistuse esindaja Kristi Sobak. Eelmistel presidendivalimistel 2016. aastal oli valimiskogus 234 volikogude esindajat ja 101 riigikogu liiget.

 

Presidendivalimised toimuvad sel aastal ajavahemikus 10. augustist kuni 29. septembrini. Riigikogu esimees kutsub selleks kokku riigikogu erakorralise istungjärgu või täiendava istungi. Riigikogus äravalimiseks peab kandidaat saama riigikogu koosseisu kahekolmandikulise enamuse.

Juhul kui presidenti ei õnnestu riigikogus kolme hääletusvooru jooksul ära valida, kutsub riigikogu esimees kokku valimiskogu. Valimiskogu koosneb riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest.

Presidendivalimiste seaduse kohaselt peab kohaliku omavalitsuse volikogu esindaja valimiskogus olema Eesti kodanik ja teda valinud kohaliku omavalitsuse volikogu liige. Kohaliku omavalitsuse volikogu esindajaks ei või olla riigikogu liige.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: