"Suvi otsa me ehitasime endale põhimõtteliselt nagu suurt paleed, uhkeid sambaid, kõrgeid nõudmisi, standardeid ja lagesid, aga kui sisse hakkasime kolima, siis äkki selgus, et me peame kolima kõrvalolevasse väikesesse kuuti - ma räägin siin protsessist, mitte presidendist ega kandidaadi isikuomadustest, vaid sellest protsessist, tunnetusest, mis aset leidis. Seda kahtlemata tunnetab ja tajub väga mõistliku inimesena ka presidendiks valitud Kersti Kaljulaid. Aga mis sellest saab ja kuidas ta selle keerulise olukorra lahendab, sõltub suures osas temast," rääkis Moora "Ringvaates".

Moora ütles, et kui paljudele inimestele on harjumatu, et Kaljulaid on oma intervjuudes väga napisõnaline, siis tegelikult suudab ta väga täpselt ja konkreetselt oma mõtte edasi anda.

"Tõsi, kui kuulata tema intervjuusid, siis tuleb imetleda väga kiiret mõtlemist, mis peab selle taga olema. Tavaliselt inimesed, kes teavad, kuidas kirjas oma sõnumit edastada, teavad, et ära raiska ühtki sõna, ole täpne, konkreetne ja ütle oma sõnum selgelt ära. Tema suudab sama asja ka kõnes. Tavaliselt kõnes inimesed oma mõtet väljendades kerivad ja kerivad mõtet ja lõpuks jõuavad selleni, mida öelda tahtsid. See on tunnetuslikult kahtlemata paljudele harjumatu," selgitas ta.

"Pole ju etteheidet sellele, et ta midagi varjaks või püüaks maha vaikida. Seda tunnet, ma arvan, pole kellelgi põhjust praegu tunda, pigem oleme saanud laiadel teemaringidel väga täpseid ja selgeid seisukohti," lisas ta.

Presidendina peaks Kaljulaid Moora sõnul jääma iseendaks. "Igasugune teesklus, pingutus, et näida presidentlikum - rääkida aeglasemalt, kaalukamalt, rõhutada mingeid sõnu üle, pidada mõttepause - reeglina kukub läbi. Kui inimene räägib kiiresti, on konkreetne, siis olgu ta konkreetne edasi," ütles politoloog.

Kahtlemata vajab Kaljulaid aga enda ümber nõunike ringi, kuna presidendi teemade ring on tunduvalt laiem kui tema senised ülesanded.

"Ma ka ei tea, kes need inimesed on, keda ta hakab kuulama. Üks tema paljudest kondiproovidest, kus näeme, millise inimesega, millise juhtimisnägemusega, millise vaatega inimesega on tegu, on selle järgi, keda ta enda lähikonda värbab, keda paneb oma meeskonda lähimate nõunikena juhtima, kes hakkavad tema eest kõnelema. Kuigi soovitan tal iseenda eest kõneleda," selgitas Moora.

Valimissüsteemi tuleb muuta

Moora tõdes saates, et tänavusest presidendivalimiste protsessist on õppida seda, et kui asjad on halvasti, siis lõpuks suudavad poliitikud siiski vajalikke otsuseid teha.

"Kui Euroopas oleme kogu aeg imestanud, miks nad otsustavad suuri ja tähtsaid asju öösiti, öö läbi, viimasel hetkel, siis täna nägime natukes samasugust asja. Kui poliitilisel eliidil, ka Eesti omal, tõrksal ja omavahel tülitseval ja kiuslikul Eesti eliidil on sügaval istmikus väga terav ja kuum ora, siis nad tegelikult lepivad kokku ja tulevad keskpõrandale kokku ja räägivad omavahel. Kui asjad halvasti on, siis meie poliitiline eliit suudab teha vajalikke otsuseid," rääkis ta.

Järgmiste presidendivalimiste puhul on Moora sõnul aga selge, et süsteemi tuleb muuta. Tema sõnul tuleks see kohe ette võtta. "Kui täna hakata sellega tegelema, siis keegi ei planeeri seda kuidagi oma kasuks või hüvanguks, sest ei suudeta ette näha, mis viie aasta pärast poliitikas on," ütles ta.

Tema soovitab esmalt teha korda olemasoleva süsteemi, mis vasta põhiseaduse vaimule.

"See, et jäme ots rahvast otse on ikkagi parlamendi käes, sobib Eesti parlamentaarsesse süsteemi, ei tekita kõhklusi ja tülisid. Õigem tee oleks parandada need paar kapitaalset viga Eesti valimissüsteemis. Esimene on see, et kandiadatide ametlik esitamine peaks nihkuma varasmaks. /.../ Teine asi on see, et valimiskogus peab asi ära lõppema, mis tähendab, et arvesse läheb see, kellel valimiskogu teises voorus on kõige rohkem hääli ja ei ole valimiskogus vaja absoluutset enamust," selgitas Moora.