”Meie jaoks konflikt algab kohe. Sellist asja, et oleks võimalik vaenlast pikalt viivituslahingutega kinni hoida ja samal ajal midagi muud teha, ei ole. Seega oleks oluline, et lisaks kaitseväe mobilisatsioonivarule oleks riigis olemas ka sisejulgeoleku mobilisatsioonivaru.

Tänane olukord on see, et need politsei- või päästeautod, mida inimene tänaval näeb, on kasutada ka konflikti või kriisi ajal. Meil ei ole suuri ladusid mobilisatsiooni korraks," tõdes Koort Vikerraadio saates "Uudis+".

Eraldi teema on tema sõnul veel see, et tänases Eestis ei ole ka tsiviilmobilisatsiooni mehhanismi.

”On tõesti päästetöödele appi kutsumine ja nendel osalemise kohustus, aga tsiviilmobilisatsiooni pole olemas. See võiks olla asi, mille suunas liikuda. Paljudes riikides taoline võimalus on ja ma arvan, et oleks väga mõistlik teha selline mehhanism Eesti õigusesse,” märkis Koort.

See võimaldaks tema sõnul kaasata nii politseisse, piirivalvesse kui ka päästeteenistusse appi inimesi, keda kaitsevägi ei vaja. Ja selliseid potentsiaalseid kandidaate on neli korda rohkem kui kaitseväekohuslasi.

”Neid ei ole mõtet niisama kutsuda, vaid selleks hetkeks peab olemas olema ka nn mobilisatsioonireserv, et neil oleks ka midagi teha.”

Sisekaitseministeerium kõlaks ju väga hästi.

Kommenteerides Soome endise politseijuhi Mikko Paatero hiljuti välja öeldud mõtet, et sisejulgeolek ja kaitsepoliitika on tänapäeval nii lõimunud, et need võiks koondada ühte vastutusalasse ning ühte ministeeriumisse, nentis Erkki Koort, et idee kostab õige.

"Erinevatel aegadel on ka Eestis sellist mõtet õhku visatud. Sisekaitseministeerium kõlaks ju väga hästi. Kindlasti võiks ka ressursikasutus teatud valdkondades olla efektiivsem kui täna. Aga see on selgelt poliitiline otsus. Mina seda teha ei saa, võin ainult öelda, et meil on täna kaitseministeeriumi, kaitseväe ja kaitseliiduga väga hea koostöö."

Täismahus intervjuud Erkki Koortiga on võimalik kuulata selle looga liidetud helisalvestisest.