"Kui oleme e-riik, aga saadame välja paberkutseid, siis see ei lähe kooskõlla meie tegevustega," ütles kaitseminister Kalle Laanet neljapäeval valitsuse pressikonverentsil. Tema sõnul ei ole valitsuse ega kaitseministeeriumi hinnangul paberkutsetest loobumises ning digitaalse infovahetuse käivitamises kutsealustega midagi keerulist.

Laaneti sõnul saadab kaitseressruside amet igal aastal kirjaga välja umbes 25 000 kutset, kuid veerand neist ei jõua eri põhjustel adresaadini. Valitsuse pressiteenistuse andmeil saadetakse 90 protsendil juhtudest dokumendid paberil posti teel või antakse üle allkirja vastu. Kuid praktika näitab, et paljud dokumendid jäävad kätte toimetamata kaitseväekohustuslase muutunud elukoha ja vananenud aadressi andmete tõttu või kaitseväekohustuslase soovimatuse tõttu dokumente ja nendega kaasnevaid kohustusi vastu võtta. Näiteks ei jõudnud 2017. aastal õppekogunemistele saadetud kutsed adressaatideni 21,8 protsendil juhtudest ning 2018. aastal 28 protsendil juhtudest.

Riigiportaali eesti.ee kaudu digitaalse ühendusepidamise käivitamine võimaldab riigil kaitseväekohuslasi paremini riigi inforuumis hoida, rõhutas kaitseminister Laanet.

Eesti.ee kaudu kaitseväekohustuslasele saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks 30 kalendripäeva möödumisel dokumendi kättesaadavaks tegemisest.

Kaitseväekohustuslase põhjendatud taotlusel või dokumendi koostaja muul kaalutlusel võib riigikaitsekohustust sisaldavaid dokumente kätte toimetada ka muu kanali kaudu või muul viisil, näiteks posti teel.

Kui riigikogu seadusemuudatuse heaks kiidab, siis peaks see jõustuma 1. jaanuaril 2022.

Laaneti sõnul arutati seadusemuudatust riigikogu riigikaitsekomisjonis juba eelmise koalitsiooni ajal, kuid kuna valitsuses ei olnud selle suhtes üksmeelt, siis jäi see vastu võtmata.