Sama otsuse kohaselt võetakse kindrali auaste ära ka Jaruzelski kaitseministrilt Czeslaw Kiszczakilt, vahendas Yle.

"Kurjategijad, kes vastutavad oma rahva vastu peetud sõjategevuse eest, pole neid auastmeid väärt," kommenteeris Poola praegune kaitseminister Antoni Macierewicz.

Jaruzelski oli Nõukogude Liidu võimu all oleva Poola juht 1980. aastatel, kui riigis puhkesid ulatuslikud valitsuse ja komminustliku võimu vastased meeleavaldused.

1981. aasta detsembris kehtestas ta sõjaseisukorra ja keelustas ametiühinguliikumise Solidaarsus tegevuse. Selle raames peeti kinni tuhandeid inimesi ning näiteks Katowices sai üheksa streikinud kaevurit ülekuulamiste käigus surma.

Sõjaseisukord kehtis 1983. aasta juulini.

Hiljem asus Jaruzelski Nõukogude Liidu juhi Mihhail Gorbatšovi eeskujul mõningaid poliitilisi reforme läbi viima ning Solidaarsusega läbirääkimisi pidama, mis viisid ajapikku selleni, et Jaruzelski astus 1990. aastal ise võimult tagasi. Tema asemel sai riigipeaks vabadel valimistel presidendiks valitud Solidaarsuse liider Lech Wałęsa.

Sündmused 1980. aastate Poolas, eelkõige Solidaarsuse tegevus ning kardinal Karol Wojtyła valimine paavstiks, aitasid laiemalt kaasa kommunistliku bloki kokkuvarisemisele.

Pärast võimult lahkumist avaldas Jaruzelski mitmete oma kunagiste otsuste asjus kahetsust. Sõjaseisukorra väljakuulutamist põhjendas ta eelkõige sooviga vältida olukorda, et rahutuste mahasurumiseks saabuvad Poola Nõukogude Liidu väed.

Jaruzelski suri 2014. aasta mais ning ekskaitseminister Kiszczak 2015. aasta novembris.

Kui omal ajal Jaruzelski peamiseks vastaseks olnud Wałęsa on öelnud, et kunagise riigijuhi tegudele annab lõpliku hinnangu jumal, siis praegu taas võimul oleva parempoolse Õiguse ja Õigluse erakonna poliitikud on Jaruzelski pärandisse üldjuhul agressiivsemalt suhtunud.