Poola punamonumentide teisaldamise plaan tekitab pingeid
Poolas plaanitakse maha võtta paarsada punamonumenti ning nimetada ümber vähemalt tuhatkond kommunistliku taustaga inimesele viitavat tänavanime. "Aktuaalne kaamera. Nädal" käis Varssavis uurimas, miks Poola riik seda teeb ning kuidas inimesed selle vastu võtavad.
Võitlus ajaloo, mälu ja monumentide pärast on Eestis tuttav teema kui meenutada kasvõi Pronkssõduri teisaldamist. Poolas on teema hetkel väga aktuaalne, sest riik tahab end kommunistlikust minevikust puhastada punamonumentide mahavõtmisega.
Nii tegi Poola riik 2300 töötajaga Rahvusliku Mälestuse Instituudile ülesande koostada vastav nimekiri, misjärel kohalikel omavalitsustel on soovitatav monumendid teisaldada. Lisaks monumentidele tegeleb instituut sobimatuks peetavate tänavanimede nimekirja koostamisega. Seal on juba praegu 943 nime.
Instituudi vanemspetsialist Damian Markowski ütles ERR-ile, et mitmetes väiksemates kohtades on venemeelsed aktivistid asunud seni halvas korras olnud punamonumente korda tegema ja nii uuele elule äratama.
"See teema elab jätkuvalt oma elu pärast 25 aastat (Nõukogude võimu kokkuvarisemist - toim), praegu on õige aeg sellele lõplikult joon alla tõmmata," rääkis Markowski.
Kõige keerulisem ja tundlikum küsimus on seotud nende Poola kommunistidega, kes olid natsiokupatsiooni ajal kannatajad.
"Me käsitleme kõiki juhtumeid ükshaaval. Kui keegi neist ei olnud väga aktiivne kommunismiehitaja Poolas, siis on võimalik, et me võime need monumendid alles jätta. Aga seda ainult, juhul kui tegemist ei olnud aktiivse kommunistliku partei liikmega," sõnas Markowski.
Varssavi Ülikooli ajaloo teaduskonna professor Wlodzimerz Borodziei on aga teist meelt ning jätaks ajastu märkidena vähemalt mõned punamonumendid linnapilti alles.
"Me ei pea neid jumaldama. Aga need on mineviku märgid, mis tuleks säilitada. Tankiga sõitnud nõukogude sõjaväelased ei olnud kuidagi vastutavad nõukogude salapolitsei hilisemate kuritegude eest Poolas," rääkis Borodziei.
Professor toob võrdluse austerlaste käitumisest Viinis, kus olid mõned mälestustahvlid inimestele, kes olid lähedased Austria natsidele.
"See ei olnud selge mälestustahvlite paigaldamise ajal. Nüüd on nad otsustanud jätta need mälestustahvlid 1940-1950 aastatest ja paigaldada selle peale klaaskilp, kus seletatakse lugu lahti. See kuulub Austria ja linna ajaloo juurde."
Borodziej sõnul on praegune diskussioon ühtlasi selgelt poliitiline, sest võimulolev Õiguse ja Õigluse partei on oma identiteedi rajanud nõukogude-vastasusele. Professori sõnul ei tohiks Rahvusliku Mälestuse Instituut siduda end ühe parteiga.
Venemaa on teatanud, et kui Poola alustab punamonumentide mahavõtmist, siis rikutakse kahe riigi vahel sõlmitud pärandikokkuleppeid, millele Venemaa vastab sanktsioonide kehtestamisega Poolale.
Toimetaja: Urmet Kook