Eelmise aasta suurim leiutasu aardeleidjale oli 39 000 eurot

Pilt on illustreeriv
Pilt on illustreeriv Autor/allikas: AFP/Scanpix

Muinsuskaitseamet määras eelmisel aastal suurima leiuautasu ehk 39 000 eurot Vaidavere III mündiaarde leidjale.

Jõgevamaalt Vaidavere külast avastatud mündiaare sisaldas hõbetaalreid, Moskva tsaaride traatrahasid, Poola-Leedu riigi rahasid, Rootsi münte ja teisi tollal levinud rahasid, ütles muinsuskaitseameti arheoloogia vaneminspektor Nele Kangert ERR.ee-le.

"Savinõus maapõue peidetud aare jäi arheoloog Andres Tvauri hinnangul maapõue tõenäoliselt Vene-Rootsi sõja aastatel 1656-1661, kui Vene väed Tartu vallutasid ja ümbritsevad alad rüüstasid," märkis Kangert.

Tema sõnul oli eelmine aasta muinsuskaitseametile arheoloogiliste leidude poolest põnev ja üllatuste rohke ning kokku jõudis juhuleidjate ja otsinguvahendiga hobiotsijate vahendusel muinsuskaitseametini üle 120 kultuuriväärtusega üksikleiu või leidude kogumi, sealhulgas oli üle 10 eriaegse aarde- ning peitleiu.

"Mitmed leiud juhatasid arheoloogid seni teadmata muististeni. Nii näiteks tuvastati tänu otsinguloaga detektoristile Lääne-Harjumaal terve rauaaegne kalmistu, kust välja tuli ka kaks tervikuna säilinud viikingiaegset mõõka," ütles Kangert ja lisas, et kalme võetakse mälestisena riigi kaitse alla.

Kangerti sõnul väärib üksikleidudest esile tõstmist näiteks 14.-15. sajandil ornamenteeritud ammunooleots Pärnumaalt Koonga vallast, mis leiti omaaegse Virtsu-Pärnu tee lähistelt, sarnaseid nooleotsi oli Eesti materjalis seni teada vaid üks ehk 2011. aastal Saaremaa piiskopilinnuse kaevamistelt leitud eksemplar ning näiteks Tartu ülikooli arheoloog Ain Mäesalu on märkinud, et leid on haruldane ka Euroopa kontekstis.

Sarnaste ilustuste ja põhikujuga ammunooleotste valmistamiskohaks peetakse üldiselt keskaegset Böömimaad. "Kas ja kuidas on kaks Eestist leitud ammunooleotsa seotud omavahel ning kas valmistatud on nooleotsad Böömimaal või kohaliku meistri poolt, jääb hetkel küll veel kindla vastuseta. Samuti jõudis arheoloogideni kuus pronksiaegset kirvest ning kaks kivikirvest erinevatest leiukohtadest üle Eesti," märkis Kangert.

10 000 eurot määras muinsuskaitseamet leiuautasu viikingiaegse aarde leidjale Viljandimaalt Soomevere külast.

"Viljandimaa hõbeaarde teeb teaduse jaoks eriliseks aarde koostisesse lisaks müntidele kuulunud hõbeehete fragmendid, mis esindavad tõenäoliselt Eesti kohalike meistrite toodangut," ütles Kangert.

Leiuautasuna määras amet 10 900 eurot ka Järvamaalt Ambla vallast leitud 11. sajandi mündiaarde leidjale.

Kokku on eelmisel aastal muinsuskaitseameti arheoloogiamälestiste eksperdinõukogu teinud ametile leiuautasude ettepaneku 59 erineva üksikleiu ja leiukogumi leidjatele kogusummas 100 475 eurot.

Vastavalt kultuuriväärtusega leiu leidjale leiuautasu maksmise korrale taotleb muinsuskaitseamet kultuuriministri kaudu kultuuriväärtusega leiu leidjatele määratava leiuautasu jaoks vajaliku summa valitsuse reservist, kui leidjale makstav tasu on suurem kui muinsuskaitseameti eelarves selleks ettenähtud vahendid.

Nii on muinsuskaitseamet esitanud taotluse kogusummas 97 145 eurot, 2015. aastal määras amet leiuautasusid kogusummas 108 440 eurot.

Seaduse järgi autasustab riik kultuuriväärtusega leidude leidjaid, kes on leiukohas korrektselt toiminud ja muinsuskaitseametit leidudest teavitanud.

Kangerti sõnul on aardeleiud vaid üks ja teaduse mõttes mitte alati kõige kaalukam osa kultuuriväärtusega leidudest, millest info igal aastal muinsuskaitseametini jõuab.

"Osa 2016. aasta suurtest leidudest on alles ekspertiisis ja konserveerimisel, nii et täpsemaid kokkuvõtteid leiu määrangutest ja leiuautasudest saab alles teha paari kuu pärast," märkis ta.

Toimetaja: Marek Kuul

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: