Valitsus eraldas 21 leiuautasu maksmiseks üle 20 000 euro ({{commentsTotal}})

Viikingiaegne mõõk.
Viikingiaegne mõõk. Autor/allikas: Kirjastus Argo

Valitsus eraldas neljapäeval 20 790 eurot kultuuriväärtusega leiu leidjatele leiuautasu väljamaksmiseks. Muinsuskaitseameti arheoloogia vaneminspektor Nele Kangerti sõnul on leiuautasude maksmine Eestis aastate jooksul mõnevõrra kasvanud.

Muinsuskaitseseaduse alusel on kultuuriväärtusega leiu leidjal õigus saada leiuautasu. Seekord soovib amet selle määrata 21 leidjale.

Muinsuskaitseameti enda 2018. aasta eelarves on leiuautasude maksmiseks ette nähtud 3500 eurot, millest on käesolevaks ajaks välja maksnud 3160 eurot ning planeeritud on veel välja maksta 340 eurot.

Mis leiud need on, mille eest praegu tasu makstakse?

Tegemist on eriaegsete arheoloogiliste leidude ja leiukogumitega. Mõned neist on juhuleiud, mõned aga viisid uute muististe tuvastamiseni. Nii näiteks avastas üks muinsuskaitseameti otsinguloaomanik Tartumaalt Rooma rauaajast, täpsemalt 2.-5. sajandist pärinevaid sõlgi, mille leiukohas tuvastasid arheoloogid tarandkalme.

Kuigi kalme oli pinnasetööde käigus suuresti lõhutud, olid kalmekonstruktsioonid veel osaliselt säilinud ning ka maa peal võis aimata suuremaid kive, kunagiste tarandimüüride jäänuseid. Teadlastele oluline on ka näiteks Muhumaalt leitud rantkirve leid, mis väliste tunnuste põhjal pärineb neoliitikumi ja pronksiaja ülemineku perioodi, teise aastatuhande esimesest poolest. Seega on tegemist vanima seda tüüpi kirveleiuga.

Ära  märkimist väärib ka pronksist nn hansakausside leid Ida-Virumaalt. Sarnaseid kausse on leitud üle Euroopa, Eestist on teada umbes 220 leidu. Põhiosas on neid leitud just Ida-Virumaalt, neid dateeritakse vahemikku 12.-13. sajand. Nende täpne funktsioon on teadmata.

Küll aga on arheoloogid Toomas Tamla ja Heiki Valk 2017. aastal avaldatud artiklis pakkunud välja hüpoteesi, et Eesti hansakausside leiud võivad olla seotud Taani kuninga ristiretkega 1219. aastal, kuna põhiosa neist leidudest on tulnud välja just tollal Taanile kuulunud aladelt. Kausid aga võivad olla kuninga kingitused kohalikule eliidile värskelt vallutatud territooriumil.

Leidude hulgas on ka üks 5007 mündist koosnev mündiaare Valgamaalt, mis küll leiti juba 2016. aasta kevadel, kuid mille konserveerimine, määramine ja hindamine oli väga aeganõudev ja mahukas töö. Mündid olid väga halvad seisus, kohati känkrasse kleepunud, nii et alles 2017. aasta sügisel said kõik tööd ühele poole.

Kas viimastel aastatel on leiuautasusid hakatud Eestis enam maksma või on suurusjärk sama?

Leiuautasud on üldjoontes viimastel aastatel pigem kasvanud, kuigi 2017. aastal oli määratud leiuautasude kogusumma mõnevõrra väiksem kui eelnevalt. Nimelt ei jõudnud riigini ühtegi suurt ja eripärast aardeleidu. Küll aga avastati palju erinevaid juhuleide. Kokku anti muinsuskaitseametile üle 120 korral leide ja leiukogumeid erinevatest Eesti paikadest.

Kas kultuuriväärtusi leitakse enamasti juhuslikult või on ka neid, kes spetsiaalselt detektoriga otsimas käivad?

Juhuslikult leitakse ka aeg-ajalt, aga põhiosa leide jõuab riigigi ikkagi sihiliku otsimise tulemusena. Kõik leidjad antud juhul on detektoristid ja MKA otsinguloa omanikud.

Mida peab inimene tegema ja kuidas käituma, kui ta "aarde" leiab?

Kultuuriväärtusega leiud kuuluvad riigile ning on meie ajaloo uurimiseks asendamatud infoallikad. Arheoloogilised leiud võivad ilmneda igal pool, oluline on, et see teave leiust ja leiukohast jõuaks võimalikult kiiresti muinsuskaitseameti ja arheoloogideni. Seega tuleb jätta leid leiukohta ja viivitamatult teavitada muinsuskaitseametit.

Otsinguvahendiga kultuuriväärtuste otsimiseks on vajalik muinsuskaitseameti otsinguluba ning läbida koolitus, mis annab esmased oskused ära tunda kultuuriväärtusega leide ning teadmised, kuidas leiukohta kahjustamata käituda. Iga leidu ja muistist on võimalik kaevata vaid korra, seetõttu on oluline, et iga leiu puhul saadakse kätte maksimaalne info minimaalselt leiukohta kahjustades.

Tuleb tunnustada neid inimesi, kes arheoloogiapärandisse lugupidamisega suhtuvad ning leidudest ja leiukohtadest teada annavad. Tänu päranditeadlikele leidjatele on viimastel aastatel arheoloogideni jõudnud palju uut infot, mis aitab paremini mõista kaugemat ajalugu.

Toimetaja: Indrek Kuus



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: