Siseministeerium analüüsis kolimisvariante, millest esimene kätkeks akadeemia tarvis täiesti uue õppekompleksi rajamist Narva ligi 850 kadetile, seal hulgas Väike-Maarja õppekompleksi säilitamist ning Paikuse politseikooli sulgemist.

Sellisel juhul arvutas siseministeerium ühekordse investeeringu vajaduseks ligi 62,7 miljonit eurot ja puuduolevaks rahastuseks ligi 37,7 miljonit eurot.

Püsikulude kasvuks hindas ministeerium vähemalt 2,6 miljonit eurot aastas ning sealjuures ei ole kulu sisse arvestatud kinnistu maksumust, sest eeldati, et riik leiab mõne enda omandis oleva maatüki, kuhu akadeemia viia.

Justiitsministeerium: 15-20 miljonit

Justiitsministeerium teatas pühapäeval, et see kava ei ole töös ning nende arvutuse järgi ulatub Narva uue õppehoone rajamine 15-20 miljoni kanti.

"Ministritest ja riigikogu liikmetest koosnev töörühm andis 16. veebruaril valitsusele soovituse Narva üle viia SKA Tallinna osa, kuid jätta alles Paikuse ja Väike-Maarja koolid. Selle plaani alusel praegu tööd tehaksegi. Üle 60 miljoni euro ulatuv investeering käib kõrvale heidetud variandi kohta, kus SKA Paikuse osa suletaks ning ka sealne õppetöö Narva üle viidaks," ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. Tema sõnul esitas justiitsministeerium jaanuarikuise memorandum kohta siseministeeriumile oma arvestused.

"Nende järgi kujuneks kooli Tallinna osa Narva kolimise alginvesteering samaväärseks selle Tallinnasse jätmisega. Uue, 15-20 miljonit eurot maksva õppehoone hind, mille ehitust seni Tallinnasse Kase tänavale on plaanitud, kujuneks umbes sama kalliks ka Narvas. Narva kolimisel tuleks küll ehitada uus ühiselamu, kuid selle maksumuse ja muud väiksemad kulud hüvitaks kolimise korral SKA Tallinna Kase tänava krundi müügist saadav raha," rääkis Reinsalu.

Reinsalu sõnul jääb siseministeeriumi osalusel koostatud jaanuarikuisest memost mulje, nagu piirduksid kulud niinimetatud praktikabaasi variandi puhul ainult 2,14 miljoni euroga, kuid tegelikult oleks ka sel juhul koolil plaanis ehitada Tallinnasse uus 15-20-miljoniline õppehoone ja lisaks Narva 120-kohaline ühiselamu.

Kinnistuid veel pole

Samas märkisid siseministeeriumile memorandumi koostajad, et teadaolevalt riigile kuuluvaid kinnistuid praegu Narvas ei ole, mis tähendab, et vajaliku kinnistu peaks looma läbi üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise.

"Ühtlasi tuleks lahendada eraldi projektina SKA territooriumil Kase tänaval praegu paikneva politsei- ja piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri operatiivkeskuse kiirreageerimise talitusele uue asukoha loomine, mille kalkulatsiooni ei ole käesolevaga üldmaksumuses arvestatud," seisis analüüsis.

"Selle variandi kohaselt koondab SKA valdavalt ühte asukohta ning omab eeldatavalt ka suurimat regionaalpoliitilist mõju Ida-Virumaale. Väike-Maarja päästjate õppepolügooni rajamine mujale on ebamõistlik, arvestades olemasolevate ehitiste head seisukorda ning nende rajamisele esitatavaid väga kõrgeid keskkonna- ja ohutusnõudeid. Projekti rakendamine eeldab Narvas uue õppe- ja ühiselamukompleksi rajamist, samuti ulatusliku harjutuskeskkonna loomist, samuti rohkem kui 9000 osalejaga täienduskoolituse aastamahu geograafilist ümberkorraldamist," seisis jaanuaris valitsusele esitatud memorandumis.

Samas näeb ministeerium riskikohana asjaolu, et ei suudeta värvata kõrge kvalifikatsiooniga korralisi õppejõude, kuna praegustest korralistest õppejõududest on 85 protsenti läbiviidud küsitlusel teatanud, et nad ei soovi Ida-Virumaale ümber asuda.

"Tuginedes senisele avalik-õiguslike ülikoolide kolledžite ülesehitamise kogemusele Ida-Virumaal, mõjutab kolimis- ja muudatustejärgse akadeemia ülesehitamine õppekvaliteeti kuni kümme aastat. Võivad tekkida õpilas- ja üliõpilaskonna komplekteerimisraskused. Võimalik, et akadeemia ei suuda endast mitte olenevatel asjaoludel enam garanteerida vajalikul arvul ja vajaliku kvaliteediga siseturvalisuse valdkonna töötajate ettevalmistamist. Võivad tekkida raskused ametitest pärinevate külalisõppejõudude palkamisega," loetlesid analüüsi läbi viinud ametnikud riske.

Teine stsenaarium

Teise variandina analüüsis siseministeerium võimalust, et Narva rajatakse SKA õppekompleks ligi 700 kadetile ning säilitatakse nii Väike-Maarja kui ka Paikuse õppekompleksid. Siis oleks ühekordse investeeringu suurus ligi 35,9 miljonit eurot, puudu oleks rahastuseks 10,9 miljonit eurot ning iga-aastane püsikulu kasvaks senisega võrreldes ligi 2,1 miljoni euro võrra.

Kuigi antud lahendus tooks Narva eeldatavalt juurde ligi 45 uut töökohta, näeb siseministeerium riskikohana asjaolu, et lisaks kutseõppele on ka kogu kõrgharidusõpe hajutatud kolme asukoha vahel ning võivad tekkida õpilas- ja üliõpilaskonna komplekteerimisraskused. "Võimalik, et akadeemia ei suuda endast mitteolenevatel asjaoludel enam garanteerida vajalikul arvul ja vajaliku kvaliteediga siseturvalisuse valdkonna töötajate ettevalmistamist. Samuti ei suudeta värvata kõrge kvalifikatsiooniga korralisi õppejõude," märkis siseministeerium.

Kõige odavam variant oleks memorandumi koostajate hinnangul suuremahulise praktikabaasi ja täienduskoolituse õppekompleksi loomine Narva, sealjuures Tallinna, Väike-Maarja ja Paikuse õppekomplekside säilitamine. Ühekordse investeeringu suurus oleks sellisel juhul 2,14 miljonit eurot, mille võimalik katteallikas oleks Tallinna Kase tänava õppekompleksi kinnistu võõrandamine kuni viie hektari ulatuses. Püsikulud kasvaksid aastas vaid 0,12 miljoni euro võrra.

Memorandumi koostajad meenutasid valitsusele ka riigikontrolli 2013. aasta seisukohta, milles riigikontroll leidis, et SKA kolimine Ida-Virumaale ei ole otstarbekas, kuna see ei parandaks akadeemia hariduse kvaliteeti, muudaks kadeti õppekoha maksumuse ebamõistlikult kulukaks ega aitaks kaasa kõrgharidusstrateegia eesmärkide täitmisele.