Karastusjookide tootjate liidu juhatuse liige Nele Normak ütles "Aktuaalsele kaamerale", et karastusjoogid või mahlajoogid on sarnased, neid võib võtta vahepaladena jogurtijookidele või keefirijookidele.

"Suures piires me ikkagi vaatame seda, kuhu on lisatud lisasuhkur. Need on need tootegrupid, mis peaksid olema võrdselt koheldavad," sõnas Normak.

Lisaks ollakse rahulolematud eelnõu koostamise protsessiga ning mõjuanalüüside puudumisega.

Rahandusministeerium sai kaebuse esitamisest teada meedia vahendusel.

"Me teame mõningaid seisukohti, mis nii Soraineni tehtud analüüsis kui ka karastusjookide tootjate liidu esindajate poolt välja öeldud argumendid olid," märkis rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov.

"Seal oli teatud faktivigu ja seal oli ka küsitavusi argumenteerimises, aga kuna ma ei ole näinud seda viimast kaebust, siis ma ei tea, kas need samad argumendid on ka seal," lisas ta.

Kas Euroopa Komisjon kaebuse ka menetlusse võtab, selgub paari nädala jooksul.

"Kahjuks riigiabi kaasuste küsimused on üpris keerulised, siin ei võtaks ennustada, aga omalt poolt oleme teinud kõik, et see oleks veavaba," nentis Jegorov.

Kui komisjon teeks tootjatele kasuliku otsuse, kannataks ilmselt eelkõige piimasektor, kellelt maksustamata toodete kaudu saadud riigiabi tagasi nõuda tuleks.

Vandeadvokaat ja karastusjookide tootjate liidu esindaja Allar Jõks märkis, et lisaks on võimalik trahvi määramine ka Eesti riigile.

"Loomulikult on ka võimalik, et kui mõned ettevõtted leiavad, et nende konkurentsiolukord on seetõttu halvenenud, võivad nemad esitada kahjunõude," lisas ta.

Magustatud joogi maksu seaduseelnõu on kavandatud jõustuma järgmise aasta 1. jaanuaril.