Euroopa Komisjon: Iirimaa magustatud jookide maks ei ole riigiabi
Euroopa Komisjon jõudis järeldusele, et Iirimaa magustatud jookidele kehtestatav maks ei kujuta endast riigiabi.
Tänavu veebruaris teavitas Iirimaa Euroopa Komisjoni, et kavatseb kehtestada magustatud jookidele maksu ning soovib saada kindlust, et meede ei ole Euroopa Liidu reeglite mõistes riigiabi.
Komisjon leidis oma hinnangus, et arvestades tervise-eesmärke, võib karastusjooke kohelda teistmoodi kui teisi magustatud tooteid. Näiteks võttis komisjon arvesse seda, et karastusjoogid on peamine toiteväärtuseta kalorite allikas ja põhjustab seetõttu teatud terviseprobleeme. Lisaks on karastusjookide puhul ületarbimise oht ning need võivad aidata kaasa rasvumisele.
Sellele tuginevalt jõudiski komisjon järeldusele, et Iirimaa magustatud jookide maks ja selle üldine kavatsus vastab riigi soovitud tervise-eesmärkidele, mis on ülekaalulisuse ja teiste suhkruga seotud haigustega võitlemine. Samuti ei moonuta see komisjoni hinnangul liigselt konkurentsi.
Iirimaa maks kehtib karastusjookidele, näiteks veel- ja mahlal põhinevatele jookidele, millele on lisatud suhkrut ja mille suhkrusisaldus on viis grammi või rohkem.
Komisjon selgitas, et liikmesriigil on õigus otsustada erinevate maksude eesmärgi üle. Samal ajal selleks, et vastata EL-i riigiabi reeglitele, peab liikmesriik kujundama maksud nii, et need ei oleks diskrimineerivad.
Eelmise aasta mais kiitis Eesti valitsus heaks magustatud joogi maksu seaduse eelnõu, mis nägi ette suhkru või magusainega magustatud jookide maksustamise, kus on suhkrut rohkem kui viis grammi 100 milliliitri kohta.
Karastusjookide tootjate liit otsustas Euroopa Komisjoni poole pöörduda, kuna nende hinnangul on niinimetatud limonaadimaksu näol tegemist keelatud riigiabiga, mis annab konkureerivatele toodetele eelise.
Sügisel otsustas valitsus suhkrumaksu siiski ära jätta.
Toimetaja: Merili Nael