Eesti Päevalehe ja Delfi peatoimetaja Urmo Soonvaldi sõnul on ERRil kolm suurt valdkonda, mille parandamisele rõhk panna. Need on: rahastamine, infotehnoloogiline areng ja sisu.

Soonvaldi sõnul peaks rahastusmudel olema pikema perspektiivi arvestuses, kui praegune üks eelarveaasta. "Neid riike, kus jalgpalli EM, või olümpia mängud tulevad ootamatult; neid riike, kus arvestatava osa eelarvest täidavad saatkonnad, ministeeriumid, Euroopa Liit, omavalitsused, on väga vähe."*

Soonvald usub, et mitmeaastase perioodiga rahastamine muudaks eelarve koostamise protsessi läbipaistvamaks. "Kui rahastamine on korras, on ka sõltumatusega kõik korras. Lühiajaline rahastus kõigutab ERRi usaldusväärsust," sõnas ta.

Portaalid jäetud unarusse

"Imestan ERRi tulise vaataja ja kuulajana, et ERR pole suutnud kaasas käia infotehnoloogilise arenguga.“ Soonvald peab eeskätt silmas portaalide arendamise unarusse jätmist. Ta võrdleb ERRi Soome ja Norra rahvusringhäälingutega, kes on tema arvates õigel teel, arendades kõike just uuest meediast lähtuvalt.

Siiski märgib ta, et kümnendaks sünnipäevaks on täheldada mõningast arengut. "Tajun viimase poole aasta jooksul, et portaal on olemas: sisu, panustamise ja sünergia mõttes."

Hädavajalik, kuid raskesti kättesaadav sünergia

Urmo Soonvaldiga nõustub kolmandas punktis Kuku raadio peatoimetaja Hindrek Riikoja, kes leiab, et ERRis on tõenäoliselt väga palju kasutamata potentsiaali.

"Kõige suurem väljakutse tulevikus on kaasaegseks meediaorganisatsiooniks saamine. Üksi kolme väljundi – veebi, tele ja raadio – olemasolu ei tähenda seda," sõnas Riikoja. Ta selgitas, et erameedia juhid kipuvad end ikka ja jälle võrdlema rahakoti paksuses end ERRiga. "See on loomulikult nagu öö ja päev," märkis ta. Aga eemalt paistab tema sõnul sedagi, et kuigi ERRil on väga palju võimalusi, ei ole need kõik maksimaalselt veel kasutatud.

Toimetustevaheline sünergia ja koos töötamine peaks aitama ERRil saama veelgi operatiivsemaks, kiiremaks ja mitmetahulisemaks, on Soonvald kindel. Olgugi, et sünergia loomine on väljakutse, ei tohiks seda unustada.

"Rahvusringhääling - ka eri riikides on kui vits, mis hoiab rahvust ja riiki koos," märkis Soonvald. Rihm, mis taasiseseisvumise järel on lõdvemaks lastud, tuleks nüüd tema sõnul taas pingule tõmmata.

* Toimetaja täpsustus. ERRi 2016. aasta eelarves on projektirahade summa 40-miljonilisest eelarvest üks miljon eurot.