Martin Šmutovi sõnul võib ERRi võrrelda ankruga, mis on kindlalt paigas. Olgu see siis end tõestanud formaadid või teadmine, mis kell mingisugust sisu oodata. "Aga see toob mind ka automaatselt teise küsimuseni: kus võiks ERR olla kümne aasta pärast?"

Šmutovi sõnul ei oleks õige vaid sellele kui tugevusele mõelda. Arvestades, et ERRil on kindel rahastus, peaks rahvusringhääling varasemast oluliselt julgemalt katsetama.

"See (fikseeritud eelarve) annab meeletu võimaluse riskeerida. Kui midagi ka läheb metsa, ei sa ju raha keegi ära võtta.“ Šmutov julgustab järgmise kümne aasta jooksul julgematele programmiarengutele: „Võtad takjad, viskad mingisuguse kampsuni suunas ja vaatad, mis külge jääb.“

„Võtad takjad, viskad mingisuguse kampsuni suunas ja vaatad, mis külge jääb.“

- Martin Šmutov, Õhtulehe peatoimetaja

Õhtulehe peatoimetaja leiab, et isegi kui kõik ei õnnestu, ei oleks vaja vaja selle pärast muretseda, sest vaid katsetades on võimalik hoida programm jätkuvalt elujõuline ning püüda uut vaatajaskonda.

Šmutoviga nõustub ka Erik Moora, kes viitab samale kitsaskohale: praegune teletarbija vananeb, otse-saadete vaatajaskond väheneb. "Nooremal publikul on raskem jõuda selle publiku hulka,“ sõnas ta ning selgitas, et noorte köitmine on raske just kogu maailma konkurentsi arvestades, noored loevad tihtipeale ingliskeelset sisu ilma, et kulutaks aega eestikeelsele ajakirjandusele.

Ka Moora toob ERRi tugevusena välja võimalust uljamalt ja julgemalt eksperimenteerida: "Eks erakanalid üritavad ja tahavad seda ka, aga massimaitse ahistab erakanalit rohkem.“