"Jan De Nul Group soovis kohtuda kõikide võimalike ehitusmaterjalide pakkujatega, sealhulgas lubjakivikarjäärid, sadamad, mille kaudu seda välja vedada. Aherainet pakuvad kaks suuremat põlevkivitootjat. Ja ühel ja samal päeval ühe ja sama delegatsiooniga toimus kohtumine nii Eesti Energias kui ka VKG-s. Nii et selles kontekstis ma mingit huvide konflikti ei näe," rääkis Palling "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus.

Palling tõdes, et Jan De Nul Group ja ilmselt ka ükski suur ehitusfirma ei teadnud, et Eestist on võimalik hankida aherainet kui võimalikku ehitusmaterjali.

Samamoodi ei teadnud seda tema sõnul ka VKG ja Eesti Energia. "Need kogused, mida täna aherainena kasutatakse nende ettevõtete poolt, on väga väikesed. Ja see, et üks maailma suurimate ehitusfirmade hulka kuuluv ettevõte soovis Eesti ka ühe alternatiivina oma ehitusmaterjali tarnijana ära kaardistada, on täiesti loomulik. Ja kuna nad soovisid kohtuda kõikide osapooltega, siis toimusidki kohtumised kõikides lubjakivikarjäärides ja Eesti Energias ja VKG-s," lisas ta.

Pallingu kinnitusel tegutses ta teadmise ja sooviga, et "tulevikus oleks võimalik kasutada aherainet ehitusmaterjalina, et selle arvelt jääksid mõned kaevandused avamata ja looduskeskkond muutuks puhtamaks".

Palling kinnitas, et kui VKG oleks saanud tehingu Jan De Nuliga, siis tema selle eest mingit tasu poleks saanud.

"Sellest ei olnud minu puhul juttugi, sest mina olen see inimene, kes esmase kontakti lõi. Jan De Nul Groupi esindaja Eestis oli Jaanus Rahumägi ja neid küsimusi peab küsima nendelt, mis oleks tasu selle eest olnud, kui oleks mingi tehing toimunud," rääkis ta.

Küsimusele, kas ta oleks saanud mingit tasu, vastas Palling: "Ei."

Vaata "Aktuaalse kaamera" intervjuud artiklile lisatud videost.