Donald Tusk meenutas oma kõnes, kuidas ta armus Eestisse Laulva revolutsiooni ajal: "Mitte kunagi varem – ega ka hiljem – polnud ma näinud avalikkuses midagi nii liigutavat. Midagi nii jõulist, kuid samas rahumeelset üheaegselt. Teie tugev ühtekuuluvustunne, ühtsus ja vabadus olid nii selgelt nähtavad ning liigutavad mind veel tänaseni pisarateni. Sellest ajast alates tean ma, et üksteisel käest kinni hoidvad inimesed võivad olla tugevamad kui inimesed, kes hoiavad käes relvi."

Tusk tõdes, et on elu jooksul näinud palju revolutsioone ja massirahutusi, kuid Eesti oma sidus täiuslikult kolm dimensiooni: eetilisuse, esteetilisuse ja pragmaatilisuse. "Te tegite seda, mida pidasite oluliseks, õiglaselt, kaunilt ja tõhusalt," lausus ta.

Ülemkogu eesistuja tunnustas Eestit ambitsioonikuse ja töökuse eest majanduslike reformide elluviimisel, mis on teinud Eestist kommunismi hülgamise raske protsessi edukuse sümboli. Ta tõstis esile uuendusmeelset maksupoliitikat, eelarve distsipliini, 2010. aasta kriisi lahendamist ja ühisraha kasutusele võtmist. Samuti võib tema sõnul pidada Eestit IT-revolutsiooni juhtriigiks globaalses mastaabis.

"Kui ma mõtlen Eestile, siis ma mõtlen Paul Keresele ja Arvo Pärdile, Carmen Kassile ja Kelly Sildarule, kes kõik sümboliseerivad talenti, tarkust, ilu ja energiat," loetles Tusk. "Ja mul pole kahtlustki, et need on täpselt need omadused, mis ka Eesti eesistumisel välja paistavad."

Lisaks Kultuurikatlas eesti keeles tsiteeritud hümnile andis Tusk eestikeelse tervituse ka Vabaduse väljakul, tsiteerides Paul-Eerik Rummo luuletust "Me hoiame nõnda ühte".

Jean-Claude Juncker meenutas, et Eesti lähedased suhted Euroopaga algasid ammu enne ühinemist Euroopa Liiduga 2004. aasta mais. "Eesti iseseisvuse alusepanijad – suurkujud nagu Karl-Robert Pusta ja Ants Piip – olid olnud tunnistajaks sõjakoledustele ning jagasid visiooni rahumeelsest Euroopast, mis põhineb majanduslikul ja poliitilisel lõimumisel," rääkis Juncker. "Juba veelgi varem oli kõlanud rühmituse Noor-Eesti kuulus üleskutse „Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!” Täna on see Euroopa vaim teis endiselt elus." Ta tõstis esile eestlaste järjepidevalt kõige positiivsemat meelestatust Euroopa Liidu suhtes ja avaldas lootust, et Eesti suudab eesistujana seda positiivset õhustikku ära kasutada.

"Täna kuulub Tallinn progressiivseimate Euroopa linnade hulka. Nii mõnelgi pool Euroopas vaadatakse siinset tipptehnoloogiat ja digitaristut suure kadedustundega. Nüüd, kus Euroopa vaatab tulevikku, on selline kooslus ajaloost ja tulevikust meile inspiratsiooniks," sõnas Juncker.