Näiteks teab vaid 14% Eesti elanikest, et meie regiooni põhilised riskid on esmavajalike teenuste kadumine 48 tunniks, erakordsed ilmastikutingimused ja metsatulekahjud, linnapiirkondades lisaks tööstusõnnetused ja avalike hoonete varingud.

Kuigi eesistumise raames peetud seminari ettekanded ja arutelud keskendusid valdavalt looduskatastroofidele, mis Eestit sisuliselt ei puuduta ning konkreetseid ettepanekuid elanikkonna teavitamiseks tehti napilt, tutvustasid eestlased värske praktilise mõõtevahendina elanikkonna valmisoleku indeksit. Tallinna Ülikooli lektor Esta Kaal on uurinud kriisiolukordadeks valmistumise erinevaid aspekte ning valmisoleku indeks annab neile aspektidele erineva kaalu. Niisiis moodustavad uskumused ja hoiakud 15% valmisolekust, teadmised 20%, oskused ja tegevused 30% ja vajalike vahendite olemasolu 35%.

Eelmisel nädalal saadud andmete põhjal on eestlaste valmisolek kriisiolukordadeks vaid 38% soovitust, kusjuures teadmised (näiteks kuidas kriisi ära tunda ja mida esimeste tegevustena teha) ning oskused ja tegevused (näiteks võimalike ohtude hindamine, kriisiplaani läbimõtlemine ja esmaabi pakkumise oskus) on mõlemad vaid 20% soovitust. Vajalike ressursside, näiteks meditsiinivahendite, toidu, vee ja sidevahendite olemasolu poolest on elanikud kõige enam valmistunud - 60% soovitust. Uskumused ja hoiakud on 47% elanikel sellised nagu oleks hädaolukorras tarvis.

 

Ligikaudu kolmandik peredest on viimase kolme aasta jooksul jäänud enam kui 48 tunniks ilma hädavajaliku teenuseta, kuid sellest hoolimata pole 50% eestlastest teinud midagi selleks, et ennetada või leevendada võimalikke kahjusid, mis võivad erinevates kriisiolukordades tekkida.

Eriti probleemseks peab Päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi seda, kuidas 64% elanikest usub, et ootamatu kriisiolukorra puhul saabuvad päästeorganid elanikele appi kiiremini, kui tavalistes oludes. "See on väga kriitiline müüt, sest kui inimesed usuvad, et ametivõimud tulevad ja aitavad väga kiirelt, siis nad ei valmistu ise ette,” tundis Suurkivi muret. Tegelikult kuluvad sellises olukorras päästjate ressursid tõenäolisemalt hoopis hädaohuga tegelemisele ja elanikele võidakse appi jõuda hiljem kui normaalolukorras.

Tervet seminari saab järele vaadata allolevast videost.