Jõustunud seadus ühtlustab asutuste tööd hädaolukordades
1. juulil jõustunud uus hädaolukorra seadus koos rakendusaktidega täpsustab riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja eraettevõtjate rolli hädaolukordadeks valmistumisel ja nende lahendamisel.
Siseminister Andres Anvelti sõnul lahendati seni hädaolukordi väga erinevalt, sest igal asutusel oli selleks erinev juhtimiskorraldus. Võrreldes seni kehtinud korraga puudutavad uued muudatused eelkõige hädaolukordade riskide tuvastamist ja nende tagajärgede analüüsimist, hädaolukordadeks valmistumist, plaanide koostamist ning hädaolukordade lahendamise korraldust.
Seadus toob Eesti õigusruumi ulatusliku evakuatsiooni mõiste, mis seni sellisel kujul puudus.
Edaspidi viib evakuatsioone läbi politsei- ja piirivalveamet (PPA), keda toetavad inimeste majutamisel ja toitlustamisel kohalikud omavalitsused.
Uue korra alusel käsitletakse edaspidi hädaolukorrana ka ulatuslikku elutähtsa teenuse nagu elekter, vedelkütus, mobiil- ja andmeside, katkestust, mis võib kaasa tuua raskeid tagajärgi elanikkonnale.
Elutähtsate teenuste lisamisega hädaolukordade nimekirja tagatakse suurem riigipoolne tähelepanu nende toimepidevuste parandamiseks ning kohustatakse teenuseid korraldavaid asutusi paremini valmistuma kriiside lahendamiseks.
Rakendusaktid täpsustavad sündmusi, mis võivad hädaolukorra põhjustada ja millele asutused peavad koostama riskianalüüsid, samuti ulatusliku evakuatsiooni korraldamist ning kaitsejõudude kaasamist politseitöösse või päästesündmuse lahendamisse.
Ühtlasi kirjeldatakse detailsemalt toetuse maksmise korraldamist eriolukorras inimese tööle kohustamisel või tema vara sundvõõrandamisel või sundkasutusse võtmisel. Lisaks täpsustatakse valitsuse kriisikomisjoni ülesandeid, koosseisu, istungite elluviimise korda ja muud taolist.
Üleminek seniselt hädaolukorra seaduselt uuele toimub järkjärgult vahemikus 1. juulist kuni 2019. aasta 1. juulini.
Allikas: BNS