Madalad hinnad maailmaturul tingisid koondamised mitmetes Ida-Virumaa ettevõtetes ja seepärast vähendas valitsus 1,5 aasta eest põlevkivi kaevandamisõiguse tasu, langetas tööstust enam mõjutavad keskkonnatasud 2009. aasta tasemele ning kaotas omavalitsustes, kus põlevkivitööstusettevõte tegutseb, saastetasude suurendatud koefitsientide süsteemi.

Toonane majandusminister Kristen Michal rääkis otsuse tegemise järel, et järgmine samm peaks olema uue, maailmaturu hinnaga arvestava ressursitasude süsteemi väljatöötamine, ning ütles, et alates 2018. aastast peaks rakenduma uus turuhinnast sõltuvate keskkonnatasude süsteem.

Majandusministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Rasmus Ruuda ütles kolmapäeval ERRile, et rahandusministeerium, keskkonnaministeerium ning majandus-ja kommunikatsiooniministeerium töötavad hetkel välja kaevandusõiguse tasumäärade ettepanekuid.

"Loodetavasti jõuab valitsuskabinet seda arutada lähiajal," lisas ta.

Majandusminister Kadri Simson märkis ERR.ee saates "Otse uudistemajast", et see, mis edasi saab, on mitme ministeeriumi koostööküsimus.

"Seal on ka küsimus, kas peame tegema erandi, et kas põlevkivitasud eristuvad selle poolest, kas sellest tuleb põlevkiviõli või elekter. Ja ma saan aru - vähemalt viimati, kui ma rääkisin sellest keskkonnaministriga, kes, tõsi, oli eelmine keskkonnaminister -, et on valmisolek seda erandit pikendada," lasus Simson.

Küsimusele, kas see tähendab nende tasude sidumist nafta hinnaga maailmaturul, vastas majandusminister jaatavalt.