Kehtivas põlevkivi hinnastamise süsteemis on kogu põlevkivi seotud raske kütteõli hinnaga. Sellise skeemi säilides esineb risk, et suure kasumlikkusega raske kütteõli hinna korral ning samaaegselt väikese kasumlikkusega elektri börsihinna tingimustes või kõrge CO2 hinna juures võib põlevkivi hind osutuda jõukohaseks küll põlevkiviõli tootjatele, kuid mitte elektri tootjatele. Samas on enne põlevkivi hinna raske kütteõli hinnaga sidumist esinenud turul vastupidine olukord. Seega vajab süsteem rahandusministri hinnangul muutmist.

Lisaks on maksustamissüsteemi muutmine vajalik sobiva investeerimiskeskkonna loomiseks sektori ettevõtetele, kuna mitmed Eesti Energia põlevkivi otsepõletusblokid on kavas sulgeda, millega vabaneb täiendavat ressurssi. 2023 ja 2030 suletakse neli põlevkivi otsepõletuse blokki Eesti Energia Balti ja Eesti elektrijaamades. Jaamad suletatakse lõplikult aastatks 2035. Seega väheneb nendel aastatel põlevkivi kasutus kokku üheksa miljoni tonni võrra.

"See tähendab, et piirkonna töökohtade pakkumise ja põlevkivitööstusest saadava riigitulu maksimeerimise eesmärgil on vajalik luua eeldused minimaalselt samas mahus olemasolevate põlevkivi töötlemisvõimsuste asendusinvesteeringuteks," märkis Sester

Selleks peab looma sobiva investeerimise keskkonna, mis sõltub nii põlevkivi tarnekindlusest ja efektiivsest jaotamisest kui ka maksusüsteemist.

Kuna põlevkivienergeetika investeeringud on ajamahukad eeldades tootmisvõimsuse rajamise võimekuse planeerimist, keskkonnalubade menetlemist, rahastamist ja rajamist kokku minimaalselt neli-viis aastat otsusest tootmise alustamiseni, on põhjendatud uus, investeeringuid toetav jaotusmudel otsustada 2017. aasta jooksul.

Ministeeriumid esitavad põlevkivi uue jaotussüsteemi valitsusele suvel

Keskkonna-, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning rahandusministeerium koos sektori ettevõtetega hakkavad analüüsima kehtivat põlevkivi jaotussüsteemi ja esitavad selle uued põhimõtted valitsusele tänavu juunis.

Senise jaotussüsteemi puhul esineb mitmeid probleeme, märkis rahandusminister Sven Sester valitsusele esitatud vastavas ettepanekus.

Näiteks pole kaevandamise maksimaalne aastamäär seotud taotleja töötlemisvõimsusega ja võimaldab nii-öelda broneerida ressurssi tuleviku mõttes samal ajal, kui mõnel teisel töötlejal on see töötlemisvõimalus juba olemas. Seetõttu on süsteemi pidevalt kritiseerinud Viru Keemia Grupp (VKG). Põlevkivi kasutuselevõtuga kasvaks Sesteri hinnangul ka riigitulu põlevkivist, keskkonnatasudest ja muudest riiklikest maksudest, mida maksaks suurema võimsusega ja efektiivsusega töötav ettevõte.

Maapõueseaduse kohaselt on kalendriaastas lubatav põlevkivi kaevandamise määr 20 miljonit tonni. Piirang kehtestati eesmärgiga tagada rahvusvaheliselt võetud õhuheitmete piiramise kohustus.

Põlevkivi kasutavad ettevõtted täitsid Sesteri sõnul 2012. ja 2016. aastal jõustunud piirangud keskkonnakaitseliste investeeringute abil, hakates kasutama ebasoovitavat keskkonnamõju vältimist võimaldavaid tehnoloogiaid. Kaevandamise koguse piirang dubleerib teistest õigusaktidest tulenevaid keskkonnapiiranguid ning põhjustab halduskoormuse kasvu põlevkivi jagamisel.

Põlevkivi kaevandavad ja kasutavad tootmisprotsessides neli ettevõtet: Eesti Energia AS, Viru Keemia Grupp AS, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ, Kunda Nordic Tsement AS. Tootmisprotsessi juhtimiseks ja projekteeritud võimsustele vastavaks käitamiseks on vajalik töötlemisvõimsuse nimivõimsusele vastav piisav põlevkivi kogus.