Kui tänavu läheb üldhariduskooli 147 tuhat last ja 2021. aastaks jõuab see arv 153 tuhande juurde, siis pikemas vaates prognoosib haridusministeerium õpilaste arvu n-ö lauget vähenemist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Esimese klassi astuvate laste arv on juba saavutanud lae ning nii istub nelja aasta pärast esimest korda koolipinki tänavuse 15 tuhande asemel 14 tuhat last.

"Harjumaa jätkuvalt kasvab. Tallinn, Tartu pigem kasvab ja Tartu ümbrus ka natuke. Ülejäänud piirkonnad kahjuks kahanevad ja kahanevad üsna kiiresti," tõdes minister.

Praegu on Eestis 530 üldhariduskooli. Tänavusest aastast pole gümnaasiumiastet Varstu, Haljala, Taebla ja Puhja koolis. Seitsmendat kuni üheksandat klassi ei avata Misso ja Kodila põhikoolis. Tegevuse lõetavad Sõmerpalu ja Vatla põhikoolid.

"Kui me vaatame haldusreformi, siis on selge, et järgmise nelja aasta jooksul tuleb kindlasti väga tõsiseid arutelusid, mitu kooli ühele haldusterritooriumile jääb," ütles Reps.

Eesti maapiirkondades jääb gümnaasiumiastme õpilaste vähenemise tõttu õpetamise raskus põhikooli kanda.

"Põhisuund on selline - algkool võimalikult kodule lähedale, põhikool võiks juba olla natuke kaugemal ja gümnaasiumitega liigume maakonnakeskuste suunas," selgitas haridusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis.

Õpetajate osas on Repsi sõnul Eesti olukord väga erinev. Kui näiteks 43 protsenti õpetajatest töötab osakoormusega, siis suurtes koolides on samal ajal puudus aineõpetajatest. Ka kolmapäeval ministrit võõrustanud Konstantin Pätsi vabaõhukool vajaks õpetajaid juurde.

"Ametikohad ei ole kõik täidetud, aga me oleme valmis teele minema, nii et koormused muutuvad. Osadel on ikka palju tunde, eks Tallinn on ikka samasugune. Tallinnas on ka ju väga palju koole, kes kõik soovivad õpetajaid," rääkis kooli direktor Erle Põiklik.

Õpetajaid motiveeritakse palgatõusuga, vähemalt kuni veerandi võrra tõuseb lasteaiaõpetajate siiani väga madal palk. Lapsi peaks õppima motiveerima aga õppeaastasse lisanduv viies vaheaeg.