Märt Sults ütles ERR-i raadiouudistele, et hakkab reedel pesijat otsima ja ühtlasi peab ta samal päeval teatama muinsuskaitseametile, kes peseb ja mis aja jooksul.

"Me oleme seadusekuulekad inimesed, me peame seadusele kuuletuma ja nii on," ütles Sults.

"Me kahetsusega peame teatama, et endist olukorda me ei suuda taastada, me ei suuda neid suguorganeid sinna seina peale tagasi joonistada, mis me sealt ära oleme pesnud, ja kõiki neid süstlaid me ka sinna tagasi panna ei saa. Aga me allume täpselt nii, nagu on ette kirjutatud," ütles Sults.

"Eks me nutame ja peseme," ütles Sults veel.

Pirados stuudio kunstnik Silver Seeblum ütles, et kõrgsurve kuumavee pesuga peaks teos ilusti maha tulema ja sellega on ka arvestatud.

"See pidigi olema pidurüü eesistumiseks ja Eesti 100. sünnipäevaks, mis on Pirados stuudio ja meie kunstnike poolt niiviisi planeeritud. Linnahalliga on kokkulepe, et see kaobki sel ajal kui hakatakse linnahalli renoveerima ja ümberehitama. See plaan ei olnudki jääv lahendus," ütles Seeblum.
Ta lisas, et teos jäi nüüd poolikuks.

Muinsuskaitseameti avalike suhete juht Madle Lippus ütles, et kuivõrd tegemist niivõrd olulise objekti ja niivõrd suuremahulise rikkumisega, siis see lihtsalt nõudis kohest reageerimist.

"Arutasime kunstniku ja Märt Sultsiga seda linnahallile tekkinud joonist ja jõudsime sellise tulemuseni, et me oleme ühel nõul, et tegemist on mälestise rikkumisega ja see tuleb sealt pealt eemaldada," ütles Lippus.

"Meie huvi on, et see toimuks võimalikult kiiresti, sellepärast, et me ei tea ka milline on selle värvi mõju hoone fassaadile," lisas ta.

Lippus rõhutas, et tegemist on mälestisega ja selleks, et mälestisel mingisuguseid töid teostada, kehtivad väga konkreetsed reeglid ja korrad, mida kõik mälestise omanikud peavad järgima.

"Meie jaoks suur probleem on ka selles, et siinkohal Linnahalli sihtasutus ei ole teadlikult seda korda järginud," ütles Lippus.

"See, mis selle mälestise muudab väärtuslikuks, selle vaadeldavus, seda tegelikult enam ei ole. Nüüd meil ongi selle maastikulise objekti, mis on Eesti arhitektuuri ajaloo kontekstis äärmiselt unikaalne, asemel üks suur pilt," sõnas Lippus.

Muinsuskaitseamet kahtleb Tallinna võimes kaitsta mälestisi

Muinsuskaitseamet seab linnahalli fassaadi külje maalingutega katmise valguses kahtluse alla Tallinna linna võime kaitsta linna territooriumil olevaid mälestisi objekte, samuti alustas amet Tallinna Linnahall AS-i suhtes väärteomenetluse.

Muinsuskaitseamet teatas, et linnahalli fassaadi värvimisega on rikutud muinsuskaitseseadust, mis keelab ilma ameti kirjaliku loata muuta mälestise fassaadi.

Ameti peadirektor Siim Raie nimetas kahetsusväärseks, et linnahalli fassaad kaeti maalingutega, eirates samas tahtlikult kehtivaid nõudeid. "Märt Sults riigikogu liikme ja Linnahalli nõukogu liikmena peaks oma käitumisega olema eeskujuks. Praegusel juhul on ta aga teadlikult rikkunud seadust," sõnas Raie.

Raie märkis, et kooskõlastamata tööd Linnahallil on sisuliselt tellinud või lubanud Tallinna linn ise, kes on Tallinna Linnahall AS-i omanik. Samas tõi Raie esile, et Tallinna linn täidab halduslepingu alusel Tallinnas ka riiklikke muinsuskaitsealaseid kohustusi. Raie sõnas, et korduvatest märgukirjadest hoolimata ei ole Tallinn viimaste aastate jooksul linnahalli katva graffiti ning ümbritseva piirkonna väljanägemise osas midagi ette võtnud.

"Praeguse juhtumi foonil on meil [muinsuskaitseametil] tekkinud kahtlus Tallinna linna üldisemas võimekuses halduslepingust tulenevaid kohustusi täita," sõnas Raie.

Ameti pressiesindaja märkis, et riigikogu liikme ja AS-i Tallinna Linnahall nõukogu liikme Märt Sultsi ning Silver Seeblaumi eestvedamisel toimunud tööde osas on küll Muinsuskaitseameti ja Tallinna muinsuskaitse osakonnaga eelnevalt konsulteeritud, kuid mälestise ülevärvimise osas on mõlema ametkonna seisukoht olnud eitav.

Muinsuskaitseameti pressiesindaja sõnul algatas amet linnahalli omaniku, Tallinna Linnahall AS-i suhtes väärteomenetluse.