Bioloogiadoktor Jaanus Remm idufirmast Rewild ütles, et tõenäoliselt jäävad tarata just inimasustusest eemal asuvad osad, nagu sood või metsad ning vahetult enne rongi saabumist hakkavad tööle raudtee kõrvale paigutatud ja ohusignaale andvad häälpeletid, mis peaks loomad raudteelt ära ajama või neid sellest eemal hoidma, kirjutab Postimees.

Esialgu kavandati Rail Balticule suurulukite tarbeks ligi 35 loomatunnelit või ökodukti üle raudtee ning avatud tarad jätaks ära neist umbes poole.

Remmi sõnul oleks teatud kohtadesse vaja ka tunneleid-ökodukte ning lisaks tuleksid uurimisrühma ettepaneku järgi kõigi jõgesid ületavate sildade alla laiendatud kallasrajad, kust loomad läbi pääsevad - selliseid kohti on kümmekond.

Remm märkis, et valdavas osas Euroopa riikides kehtib laustarastamise kohustus kiirraudteedel ehk raudteedel, kus rongid sõidavad kiirusega vähemalt 250 kilomeetrit tunnis, samas on Rail Balticu maksimumkiirus kuni 240 kilomeetrit tunnis.

Praegu registreeritakse Eesti raudteedel keskmiselt 35 ulukiõnnetust aastas.