Lugejakiri: Rail Baltic vajab imet, vajab Kallast

Reedel kuulutati Kultuuri Tegu 2017 laureaadiks loomeinimeste avalik ühispöördumine „222 kiri“, mille keskmes on idee algataja Toomas Kiho sõnul „mure, et enneolematu suurprojekt Rail Baltic, selle praegu kavandataval kujul, rikub jäädavalt Eesti põhilisimad väärtused“. Selle murekirja taustal on paslik vaadelda kultuurimetseen Siim Kallase vaikset loobumist Rail Balticu riikliku koordinaatori rollist.
Eesti Rooma Klubi liige Juhan Telgmaa küsis hiljuti Õhtulehes (30.10.), kas Rail Baltic on agoonias, nähes Rail Balticu otsetrassi läbisurujate viimse õlekõrrena Siim Kallase palkamist.
Telgmaa tähelepanekut tuleb edasi arendada, kuna Siim Kallas on ju üks neljast IME-mehest. Ta on üks nendest, kelle eesrindlikus ettepanekus leidus ka mõte tuua Eesti territooriumil paiknev raudtee Eesti NSV alluvusse. Kallas mõistis raudtee tähtsust juba 30 aastat tagasi, 1987. aastal.
Kallas on samuti tuntud kultuurimetseen, kes riigikogu liikme eripensioni eest on Kristi ja Siim Kallase fondist alates 2010. aastast toetanud Eesti ajaloo mõtestamist teatris. Veelgi enam, 2016. aastal asutas Kallas lisaks Kogukonna fondi, et „toetada kodanikualgatuslikke kogukondi Eestis kohaliku elu edendamisel“.
Siim Kallasest kui kultuurihoidjast oleks RB riikliku koordinaatorina kahtlemata tulu. Küllap oleks ta leidnud vastuse, miks pole alanud RB trassi arheoloogiliste uuringute kolmas etapp, mille kohesest stardist teatas Ärilehe loovjuht Ester Vaitmaa enam kui kaheksa kuu eest: „Trassi arheoloogilistes uuringutes käivitub kohe kolmas etapp.“ (Ärileht, 1. III).
Eesti Maaülikoolis 2017. aastal kaitstud magistritöös järeldas Mairis Karus: „RB projekteerimis- ja ehitamisetapp võib saada saatuslikuks neile kultuuriobjektidele ja ajaloolistele aladele, mis ei kuulu muinsuskaitseseaduse, looduskaitseseaduse või kalmistuseaduse alla. Nende hävimine toob kaasa kultuuripärandiga maastiku hävimise.“
Paraku ei kuulu teadmata arv looduslikke pühapaiku ei muinsus- ega looduskaitse alla, vaid on sootuks avastamata. Nimelt leidis looduslike pühapaikade uurija Ahto Kaasik 2015. aastal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis peetud ettekandes, et „raudtee trassil ja selle ehitamiseks vajaliku täitematerjali maardlatel asub teadmata arv pühapaiku“.
Looduslike pühapaikade täiemahulist kaardistamist RB planeeritava trassi alal pole aga senini toimunud. Miks?
Siim Kallas lubas veel septembri lõpus, et annab valitsuselt mandaadi saamise järel RB osas „loomulikult maksimumi, et kõik küsimused, sealhulgas rahalised, saaksid vastuse“ (EPL, 27.9.).
Rail Baltic vajab nüüd imet nagu Eesti vajas IMEt 30 aastat tagasi. Härra Kallas, andke palun lubatud maksimum, aidake Rail Balticu küsimustele vastuseid leida – Eesti maa ja rahva tuleviku nimel! •
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Rain Kooli
Allikas: Lugejakiri