Rute: aastas 12 minuti säästmine ei motiveeri teisi riike digilahendusteks
Eesti tutvustab eesistujana pea kõigil üritustel ülejäänud Euroopa Liidule e-valitsuse digiteenuseid, mille põhilise kasuna nimetatakse tihtipeale tõhusust ja aja kokkuhoidu. Reedel toimunud e-valitsemise konverentsil tõdes Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse asepeadirektor Maive Rute, et see argument pole kuigi veenvaks osutunud.
"Ma olen märganud mitmetel sellistel kohtumistel nagu tänane konverents, et meil on väga entusiastlikud Eesti kõnelejad, kes promovad e-valitsust ja e-teenuseid ja väga tihti on nende nimetatud põhiline kasu, et selliste teenustega saab aega kokku hoida," rääkis Rute peale Euroopa Parlamendi saadiku Kaja Kallase kõnet küsimust esitades.
Ta tõi võrdluseks päev varem toimunud e-maksustamise konverentsi, milles toodi samuti välja, et tehnoloogilised lahendused selles vallas aitavad eelkõige aega kokku hoida. "See on naljakas, sest siinne maksuamet on juba nii hästi internetistunud, et järgmise sammuga säästavad nad maksudeklaratsioonidelt 10 või 12 minutit. Ma olen hakanud mõtlema sellele perspektiivist, mida teie ka kindlasti näete, kui kõik liikmesriigid on Brüsselis koos. See kuidagi ei kõneta – öelda kellelegi, et sa säästad 12 minutit aastas," kutsus Rute üles otsima alternatiivseid motivatsioone.
Kallas vastas, et kuigi aja kokkuhoid pole ainus kasu, on see koos raha säästmisega oluline argument. Ta tõi näiteks juhiloa uuendamise, mille riigilõiv on internetis väiksem ka üksikisiku jaoks, kuna internetiteenus pole valitsusele niivõrd kulukas.
Kallas peab peamiseks e-valitsuse argumendiks asjaolu, et tänapäeval teevad inimesed kõike internetis. "Kui nad ei saa oma valitsusega suhelda teenuste kaudu internetis, siis valitsusteenused ei ole osa nende onlife’ist. See võõrandab inimesi valitsusest üha kaugemale, sest kõik on seal, aga valitsust pole."
Teise aspektina tõi Kallas välja usalduse, olgugi et küberturvalisuse pärast tuntakse tihtipeale muret. "Kas asjad paberil on turvalised? Kui paljud teist tegid järele oma vanemate allkirja, kui te olite noored, kui ei olnud e-kooli? Mina ei saanud seda teha, sest minu isa allkiri oli meie raha peal, aga ma arvan, et enamikul inimestest polnud sellist probleemi. Kuidas saab kindlaks teha, et see on õige inimese allkiri?"
Europarlamendi liikme sõnul tunnevad teised saadikud Brüsselis tihtipeale muret terviseandmete turvalisuse pärast. "Mulle öeldakse, et mu jumal, te lähete terviseandmete kallale, need on kõige tundlikumad andmed, mis on inimese kohta olemas! Jah, aga need on ka andmed, mis saavad inimesi kõige rohkem aidata," märkis Kallas. "Ja jällegi, kas see on paberil turvalisem? Te teate [Michael] Schumacheri terviseandmete lugu – need olid paberil! Need varastati ära! Ja keegi ei tea, kes need varastas, samas kui digitaalsesse andmebaasi oleks sellest jälg jäänud."
E-valitsemise konverentsi ettekanded on järelvaadatavad.
Toimetaja: Anette Parksepp