Tippkohtumine algas EL-i riigipeade ja valitsusjuhtide saabumisega Kultuurikatlasse ja lühiintervjuudega. Kui tavaliselt tulevad poliitikud lävepakule autoga, siis näiteks Prantsusmaa president Emmanuel Macron saabus seekord jalgsi. Kohati kippus lävepakuintervjuusid summutama Kultuurikatla kõrval muruplatsil peetud EKRE protest Angela Merkeli immigratsioonipoliitika vastu. Merkel saabumisel ajakirjanike küsimustele ei vastanud ning andis hiljem pressikonverentsi vaid Saksa meediale.

Jean-Claude Juncker ütles enne kohtumist, et Brexiti-kõnelustes oktoobri lõpuks piisavaid edusamme ei saavutata, "kui just imesid ei juhtu." Digiteemadega seoses pani ta kohtumisel riigipeadele südamele, et digiarenguga seotud seadusandlus tuleb kiiremini vastu võtta ning liikmesriikide ministrid peavad lõpetama arengute blokeerimise.

Päeva avakõne pidas president Kersti Kaljulaid, millele järgnes arutelu majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Siim Sikkutiga.

"Mõnes mõttes sarnaneb paberil asjaajamine fossiilkütustega: need on välja kujunenud inimeste ja seadusandjate paljude põlvkondade vältel, muutunud aja jooksul keerukamaks, sest bürokraatiate kasvades põimub nendesse aina enam poliitilisi kompromisse,“ lausus president avakõnes.

Eesti riigipea sõnul võivad Euroopa Liidu digitaalse ühisturu strateegiaga seotud algatused aidata kogu ELis liikuda piiriüleste digiteenuste poole, mille aluseks on näiteks andmete ühekordse küsimise põhimõte ja vaikimisi digiteenuse põhimõte. "Me peame hoidma survet, et saavutada lõplik kokkulepe kõigi nende ettepanekute kohta 2018. aastaks," ütles ta.

Presidendi sõnul peavad inimesed usaldama digitaalset keskkonda, mistõttu eraelu puutumatuse ja küberturvalisuse tagamine on olnud meie digiühiskonna loomise eeltingimus.

"Tegelikkuses on muljetavaldav osa tehnoloogilise arengu tulemusel tekkinud töökohtadest oma olemuselt ametioskuste või hariduse mõttes üllatavalt laiapõhjalised. Neid võiks isegi nimetada egalitaarseteks võimalusteks. Võtke või juutuuberid või inimesed, kes müüvad internetis oma käsitööd või üürivad Airbnb kaudu oma kinnisvara välja," kirjeldas riigipea.

President Kaljulaid lisas, et meie riikide kodanikud pakuvad teenuseid ja müüvad kaupa kogu maailmas, elades kas ühes kindlas riigis või siis reisides maailmas ringi ning seetõttu me peame kiiresti leidma võimalusi, kuidas ühendada neid meie riiklikku sotsiaalkindlustussüsteemi.

Riigipeade töölõunat juhtis peaminister Jüri Ratas ning põhiettekande tegi Aalto ülikooli küberturvalisuse professor Jarno Limnell, millele järgnes n-ö kaminaäärne vestlus temaga.

Teist töösessiooni juhtis samuti Jüri Ratas ning põhiettekande tegi McKinsey Global Institute’i president, direktor ja vanempartner James Manyika.

Peale kohtumist andsid pressikonverentsi Jüri Ratas, Jean-Claude Juncker ja Donald Tusk. "Nõustusime üheskoos, et digitaalne revolutsioon on juba toimumas. Digitaalsed arengud on muutmas kogu meie elu ja ühiskonda," sõnas Ratas.

Riigipead arutasid tippkohtumisel valitsemise tuleviku, küberturvalisuse, digimajanduse ning andmete parema piiriülese kasutuse küsimusi, samuti tulevikutööd ja vajadust kõrgel tasemel digioskuste järele.

Päeva lõpetuseks andis pressikonverentsi ka Prantsusmaa president Emmanuel Macron, kes rõhutas avaliku sektori tähtsust digiteenuste pakkumisel ja digitaalse lõhe ületamisel. Samuti pidas ta äärmiselt oluliseks suurte digiettevõtete maksustamist ja DARPA-laadse organisatsiooni (USA ettevõte, mis tegeleb uute militaartehnoloogiate väljatöötamine, toim.) väljatöötamist Euroopas