Simson on juba pikka aega lubanud, et alates tuleva aasta esimesest juunist saavad eesti inimesed maakonnaliinidel sõita ilma piletita. Sama kinnitas ta veel septembris välja antud pressiteatega ning aasta alguses rõõmustas Simson, et tasuta ühistransport on saanud erakondade üleseks teemaks.

Päris nii see siiski ei ole. Vastab tõele, et tuleval aastal suurendab riik bussiliinide dotatsiooni pea kolmeteistkümne miljoni euro võrra. Samas käivad veel vaidlused selle üle, kuidas üle Eesti loodavad ühistranspordi keskused seda raha kasutama peaks.

Isamaa- ja Res Publica liidu peasekretär Priit Sibul rääkis, et partei hinnangul võiks keskused ise otsustada, kas bussisõit võiks olla tasuta, või peaks sama raha eest hoopis liinivõrku arendama.

"Sellist kokkulepet kindlasti ei ole, et üle Eesti tasuta ühistransport tuleks. Kokku on lepitud selles, et ühistranspordikeskused tulevad. Ja on üsna loogiline, et nendel keskustel oleks ka mingi mõte ja funktsioon. Ja ainult kohapeal on ilmselgelt kõige parem nägemus, milline peab olema see liinivõrk, kas ja kuidas seda muuta, millised on need piletihinnad ja tariifid. Ja kogu see maailm peaks minu nägemist mööda olema selgelt ühistranspordikeskuste otsustada, mitte tsentraalselt," selgitas Sibul.

Tsentraalseks otsustamiseks on Kadri Simsonil iseenesest võimalus olemas. Tuleval aastal kehtima hakkav ühistranspordi seadus ütleb, et avalikel maakonnaliinidel määrab pileti hinna ülempiiri minister. Ja selle piiri raames saavad ühistranspordi keskused öelda, missugune ülempiir neile sobib.

Ehk kui minister ütleks, et piletihind ei tohi olla suurem, kui neli eurot, siis kohalikud omavalitsused võiksid läbi ühistranspordi keskuse öelda, et ülempiir peab olema näiteks kahe euro juures.

Samas, kui minister otsustab, et avalikel maakonnaliinidel ei tohi piletihind üle null euro olla, siis kohalikule tasandile mänguruumi enam ei jää. Ja selle üle, kas Kadri Simson võiks uuel aastal nullhinna kehtestada, selle üle koalitsioonipartnerid vaidlevadki.

Priit Sibula sõnul tähendaks selline samm, et Kadri Simson taganeb koalitsioonipartnerite vahel sõlmitud kokkuleppest.

Tänane Põlva maavanem Igor Taro räägib, et maanteeamet kutsub maavalitsusi juba praegu üles, et need vedajatega lepingud üle vaataks ja tuleval aastal rakenduvas nullhinnas kokku lepiks.

"Selline vaikne käteväänamine on juba sisuliselt ju alanud nende lepingute ümbertegemiseks. Kuid ma veel maavanema ametis olles ei näinud küll selleks mingisugust alust, miks me peame seda tegema, sest selleks juriidilist alust ei ole," ütles Taro.

Peagi Põlva vallavolikogu juhtima hakkav Taro lisas, et nende piirkonnas oleks suurema dotatsiooniragahaga muudki teha, kui bussipiletid päris ära kaotada.

"Põlva maakonnas on piletihind Eesti kõige madalam. Ja pigem on meie probleemiks hajaasustus. Ja meile kuluks need lisavahendid selleks ära, et saaksime inimestele tekitada sõiduvõimalused sotsiaalteenuste saamiseks keskustes. Et me saaksime võimaldada inimestel huviharidust paremini kasutada," ütles Taro.

Ka riigikogu majanduskomisjonis sotsiaaldemokraate esindav Jaanus Marrandi ütleb, et bussiühenduste doteerimiseks mõeldud raha võiks täpsemalt suunata. Ja seda, et üle Eesti kinnitataks kohustuslik tasuta bussivedu, ta ei toeta.

"Mulle on see siiani kõlanud sellise valimseelse jutuna. On tänuväärne, et selline raha on olemas, aga kuidas seda kasutada, see vajaks ikka väga selget kaalumist. Ma arvan, et on sellisest lausdotatsioonist siiski paindlikumaid ja mõistlikumaid lahendusi, mis jõuavad täpsemalt sinna, kus seda vaja on," lausus Marrandi.