Tasuta bussisõit maakonnaliinidel toob kaasa valideerimiskohustuse
Uue aasta 1. juulist käivituv tasuta bussisõit maakonnaliinidel toob kaasa ka valideerimiskohustuse. Tasuta sõidu õigus ei laiene kommertsliinidele, samuti jäävad tasulisteks riigisisesed rongi-, praami- ja laevaühendused.
Järgmise aasta juulist käivitab riik tasuta bussisõidu kogu Eestis senistel riigi doteeritud liinidel. Erinevalt pealinnast on tasuta sõiduõigus sõltumata elukohast, nii saab näiteks Tudulinnast Rakverre sõita tasuta ka pärnakas või sootuks välisturist, kel Eestis sissekirjutus puudub.
"Tasuta sõidu õigus laieneb kõigile sõitjatele sõltumata sissekirjutusest, kodakondsusest vms," kinnitab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter ERR-ile.
Tasuta sõit toob bussireisijatele kaasa ka valideerimiskohustuse, et riigil säiliks ülevaade doteeritavate liinide täituvusest, kuivõrd piletimüügiga seda enam tuvastada ei saa.
Tasulised kommertsliinid jäävad
Siiski, vara on rõõmustada neil, kes loodavad, et nüüd Tallinnast tasuta Tartusse saavad - tasuta sõiduõigus hakkab kehtima ainult avaliku teenindamise lepingute alusel korraldatavatel bussiliinidel ehk dotatsiooniliinidel; kommertsliinid, mis end ise ära tasuvad, samuti kohalike omavalitsuste korraldatav ühistransport jäävad ka edaspidi tasulisteks.
Nii tuleb Tallinnas trammiga sõites endiselt soetada pilet, kui sõitja omab sissekirjutust pealinnast väljas, samuti jääb ühistransport tasulisteks kõigis teistes linnades, kus see senigi tasuline on olnud.
Samuti tuleb endiselt osta pilet rongil ja parvlaeval.
Liinilepingud tehakse ümber
Kuivõrd paljudel maakonnaliinidel on kehtivad liinilepingud, peab riik need nüüd koostöös vedajatega ümber tegema.
"Maakonnaliinide bussiveo riigihangetel teevad vedajad pakkumise liinikilomeetri hinnale, hankija maksab lepingu alusel vedajale hankel küsitud hinna ning kui seni finantseeris hankija seda kahest tuluallikast, s.o piletitulust ja riigieelarvelisest toetusest, siis edaspidi finantseeritakse seda ainult toetustest," selgitab Tatter muutust. "Nii et lepingud jäävad kehtima, kuid ilmselt tehakse lepingutesse riigihangete seaduse kohaselt mõned senise piletmüügi korraldust puudutavaid täpsustusi."
Liinidel, kus kehtivaid veohankeid ei ole või kui hanke tähtaeg lõppeb, korraldatakse uued liiniveohanked.
"Riigihanke korras valitakse lepingupartneriks vedaja, kes teeb hankel liinikilomeetri hinna osas soodsaima pakkumise. Uued ja muudetavad lepingutingimused näevad ette mõlemad võimalused, nii piletimüügi kui tasuta sõidu põhimõtted," selgitab Tatter.
Kui seni oli hankijaks maavalitsus riigi esindajana, siis nüüd, mil maavalitsused kaovad, annab riik hangete korraldamise funktsioonid üle maanteeametile, kes omakorda volitab halduslepingu alusel ühistranspordi korraldamise piirkondlikele ühistranspordikeskustele (ÜTK), Saaremaal ja Hiiumaal aga ilmselt ühinenud omavalitsusele.
Piirkonnas kus ÜTK-d ei teki, jääb hankeid korraldama maanteeamet, võimalusel delegeerides mõned ülesanded sobivale ÜTK-le.
Toimetaja: Merilin Pärli