Seni on Eestis enamik uuringuid lõppenud kaevandamisega, ütleb looduskaitseala loomise üks kunagisi eestvõitlejaid, pakkudes välja võimaluse, kuidas kaevanduste algatamisel ettevõtjad ning kohalikud inimesed koostööd saaks teha, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Nabala-Tuhala looduskaitseala loodi kolm aastat tagasi. See paik Harjumaal on tuntud eelkõige Tuhala nõiakaevu kodumaana. See on karstiala maa-aluste jõgede võrgustikuga, mis osaliselt on maapinnal, osaliselt kaovad lubjakivikoobastesse.

Metsamassiiv hõlmab kahtsada hektarit, kuhu Paekivitoodete Tehas taotles loa geoloogilisteks uuringuteks. Uus uuringuala jääb lausa kahe kaitseala vahele. Ja asub nõiakaevule lähemal kui ükski varasem kaevandusoht.

Endise Nabala Keskkonnakaitse Ühingu esimees Tanel Ots ütleb, et taasiseseisvunud Eestis on uuringuloa andmine lõppenud tavaliselt kaevandamisega.

Ots kuulus nende hulka, kes kümme aastat rähklesid selle nimel, et Nabala-Tuhala looduskaitseala tekiks. Ta ei taha uuesti otsast alustada. Tal on unistus, kuidas vähendada kaevandusettevõtete ja kohalike elanike omavahelist umbusku.

Selleks peaks olema seadus, mis reguleeriks uuringute rahastamise ja ettevõtja ning kohalike koostöö kaevanduse rajamisel.

"Peaks olema üks fond, kuhu iga kaevandaja maksab sisse ja sealt tellitakse uuringud. Täna on nii, et kes maksab, see tellib muusika," selgitas Ots.

"Teiseks, kaevemahud peaks olema palju väiksemad. Ammendamisaeg palju lühem. Ja kaevandaja võiks alustada kohalikust külaelanikust, kohalikust külaseltsist, rääkida oma plaanidest, rääkida, milline võiks näiteks kaheksa aasta pärast näha välja ilus rekultiveeritud järvekene meie külakarjamaal," illustreeris ta.