Praegune põlevkivi kaevandamisõiguse regulatsioon kehtestati ajutisena 2016. aastal kuni 2018. aasta lõpuni senise fikseeritud tasu asemel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kütteõli turuhinnast sõltuv kaevandamise tasu on toiminud ootuspäraselt, sest aitas vältida põlevkivist vedelkütuse tootmise peatumist madalate turuhindade ajal.

"Õli, mida me põlekivist toodame, selle hind on olnud väga-väga heitlik, see on viimase nelja aastaga kõikunud kordades vahemikus 100 eurot tonn kuni 500 eurot tonn ja fikseeritud tasemega hinnastamine on ettevõtetele keeruline. Aga see on suhteliselt aus mäng. Kui turuhind on madalal, siis ettevõtted maksavad riigile vähem, aga samas kui hind jällegi on kõrgem ehk tõuseb, siis panustavad ressuristasuna ka rohkem riigieelarvesse," rääkis Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter, kelle sõnul võitis tööstus, aga ka riik, sest töökohad jäid alles ja maksud laekusid.

"Nukraks teeb see, et riigi enda poolt tellitud põlevikivi optimaalse kasutamise uuring on juba aasta aega olnud riigi käes ja aasta jooksul ei suudetud püsivat lahendust teha. Kui ma lugesin valitsuse otsust, siis novembrikuises otsuses oli kirjas, et uus süsteem töötatakse välja hiljemalt maikuuks uue aastal. Nüüd on ka see tärmin sealt kadunud. Püsiv lahendus on meile jätkuvalt selgusetu," kommenteeris VKG juhatuse esimees Ahti Asmann.

Keskkonnaminister Siim Kiisleri sõnul toimis ajutine mudel hästi õlitoomise puhul, küll aga ei sobi see alati elektritootmise juures.

"Õli maailmaturuhind ja elektri meie piirkonna Nordpooli hind võivad käia erinevates tsüklites. Selline tasustamise viis, mis sobib väga hästi õlitootmiseks, ei pruugi alati sobida elektri jaoks. Sellepärast peaks tegelikult selle lahku lööma. Üks tasu oleks juhul, kui tehakse õli ja teine tasu oleks, kui tehakse elektrit," selgitas Kiisler.

Kuna elektritootmise jaoks eraldi tasustamise kokkulepet veel ei ole, pikendati ajutist hinnastamist aasta võrra. Kiisleri sõnul on kavas uus hinnastamismudel välja töötada järgmise aasta jooksul.