Saksa kohus: "Auschwitzi raamatupidaja" tervis on vangistuseks kõlblik
Auschwitzi koonduslaagri endise valvuri ja hüüdnime "koonduslaagri raamatupidaja" kandva 96-aastase mehe tervis on piisavalt hea, et kanda nelja-aastast vanglakaristust, teatas Saksa kohus kolmapäeval.
"Eksperthinnangul peab kõrgeim regionaalkohus süüdimõistetud isiku tervist piisavalt heaks, et kanda karistust oma kõrgest vanusest hoolimata," teatas kohus Oskar Gröningu kohtuotsuses.
Gröning mõisteti 2015. aasta juulis süüdi 300 000 inimese tapmise kaasosaluses Natsi-Saksamaal Auschwitzi koonduslaagris.
Gröning ei tapnud isiklikult kedagi, kui ta Natsi-Saksamaa poolt okupeeritud Poola territooriumil asunud koonduslaagris töötas, kuid prokuröride arvates aitas tema tegevus juutide massimõrvale kaasa.
Gröring tunnistas kohtuprotsessi ajal oma moraalset süüd, kuid on öelnud, et see on kohtu otsustada, kas ta ka juriidiliselt milleski süüdi on.
Lisaks ütles ta, et saab andestust paluda ainult jumalalt, sest tal pole õigust teha seda Holokausti ohvritelt.
Auschwitzis töötamise ajal oli Gröningi ülesandeks vaadata üle koonduslaagrisse saadetud inimeste kotid ja pakid ning koguda kokku sealt leitud raha, mis tuli saata edasi Berliini. Gröning, kes oli siis 21-aastane, on tunnistanud, et oli sellel perioodil entusiastlik natsionaalsotsialist.
Süüdistused puudutasid otseselt ajavahemikku 1944. aasta maist juulini. Selle aja jooksul saabus koonduslaagrisse 137 rongi 425 000 Ungarist pärit juudiga, kellest umbes 300 000 saadeti kohe gaasikambritesse hukkamisele.
Varem keeldusid Frankfurti prokurörid Gröningi ja teiste koonduslaagri tavatöötajate vastu kriminaalmenetluse alustamisest, sest nad ei leidnud otsest kausaalset seost nende inimeste tegevuse ja nende ümber toimunud massimõrva vahel. Hannoveri prokurörid olid aga teisel arvamusel ning viitasid Sobibori koonduslaagri kunagise valvuri Ivan Demjanjuki juhtumile. Demjanjuk mõisteti 2011. aastal süüdi massimõrvale kaasa aitamises hoolimata sellest, et polnud tõendeid, mis oleksid viidanud mingile konkreetsele tema poolt sooritatud kuriteole. Demjanjuk suri 2012. aastal Saksamaal asuvas vanadekodus.
Gröningi sõjaaegne tegevus tuli avalikuks osaliselt tänu talle endale. Nimelt oli ta pärast sõda elanud tavapärast elu ning oma Auschwitzis töötatud ajast ta ei rääkinud. Kui temani jõudsid aga teated, kuivõrd levinud on mitmel pool Holokausti eitamist sisaldavad ideed, otsustas ta oma kogemustest ka avalikult rääkida. Kuna tema kommentaarid avaldati ka ühes neonatside väljaandes, hakkas ta sellega seoses saama vihaseid kirju ja telefonikõnesid Holokausti eitajatelt. Oma kogemustest rääkis Gröning ka BBC poolt tehtud dokumentaalfilmis.
Toimetaja: Laur Viirand
Allikas: BNS/ERR