Toona 28-aastane Kreeka päritolu Marcel Nadjari kuulus Sonderkommandosse. Koonduslaagri vangidest moodustatud rühma, mille liikmed pidid aitama muu hulgas natsidel juute gaasikambrisse saata, seejärel laipu põletada ja tuhka jõkke visata, vahendab BBC.

Sarnaselt oma kaasvangidele tapeti kasulikkuse minetamise järel ka suurem osa Sonderkommando liikmeid. 1944. aasta novembris otsustas Nadjari toppida seetõttu oma 13 lehekülje pikkused mälestused metalltermosesse ja Krematoorium 3 lähistele maha matta. Termose leidis pooljuhuslikult poola metsandustudeng 36 aastat hiljem. Möödunud aja ja niiskuse tõttu oli tekstist toonaseks loetav vaid ligikaudu kümnendik.

Auschwitzi muuseumi arhiivis talletatud mälestused püüdsid hiljuti vene ajaloolase Pavel Poliani huvi. Koostöös vene IT-eksperdi Aleksander Nikitajeviga õnnestus tal muuta aastaga loetavaks 90 protsenti tekstist. Võtmerolli mängis seejuures populaarne fototöötlustarkvara Adobe Photoshop ja selle erinevad värvifiltrid.

Muu hulgas tähendas Nadjari üles, et keskmiselt kaalus põletatu tuhk 640 grammi ja umbes 3000 vangi surid gaasikambris keskmiselt 6–7 minutiga. Kokku suri Auschwitzis Nadjari hinnangul ligikaudu 1,4 miljonit inimest, mis langeb kokku ametliku hinnanguga. Samuti kirjeldab ta mälestustes Sonderkommando mässu, mille käigus üritati varastatud püssirohuga õhku lasta viit krematooriumi.

Sõjaõudused elas üle kokku 110 Sonderkommando liiget. Nadjari suri 1971. aastal 53-aastasena.