Harva kommentaare jagav CIA otsustas avalikult ümber lükata päevalehes New York Times ja väljaandes The Intercept ilmunud artiklites sisalduvad väited.

"Väljamõeldud lugu sellest, kuidas CIA-lt peteti välja 100 000 dollarit, on ilmselgelt vale," teatas CIA AFP-le saadetud avalduses.

"James Risen ja Matt Rosenberg on inimesed, kes said siin petta," teatas agentuur, viidates Timesi loo kirjutanud reporter Rosenbergile ja endisele Timesi reporterile Risenile, kes oli Intercepti artikli kaasautor.

Timesi väitel kulutasid CIA agendid suure osa eelmisest aastast püüetele osta venelastelt tagasi USA riiklikult julgeolekuagentuurilt (NSA) varastatud häkkimistööriistu.

Salapärane müüja, keda artiklites ei tuvastatud, kuid keda kahtlustati sidemetes nii küberkurjategijate kui ka Vene luurega, ahvatles Ühendriikide luuretöötajaid NSA häkkimistööriistadega, mida pakkus internetis müügiks rühmitus Shadow Brokers.

Mõnesid NSA häkkimistööriistu kasutasid eelmisel aastal teised häkkerid arvutisüsteemidesse murdmiseks või nende pahavaraga nakatamiseks üle kogu maailma. Timesi väitel tahab USA neid meeleheitlikult tagasi saada.

Müüja küsis häkkimistööriistade eest esmalt 10 ja seejärel üht miljonit dollarit ning USA agendid tegid talle 100 000 dollari suuruse esialgse makse, teadmata, kas venelase käes ikkagi on see, mida ta lubas.

Timesi andmeil survestas müüja USA agente korduvalt ka kompromiteeriva materjali pakkumistega Trumpi kohta.

Times toetus oma artiklis USA ja Euroopa luureametnikele, Vene kodanikule ja suhtlusele, mida ajaleht läbi vaatas.

Ühendriikide luureametnikud ei tahtnud Trumpiga seotud kompromiteerivast materjalist midagi teada.

Times kirjutas, et kokkulepe Vene kodanikuga nurjus jaanuaris, sest ta ei suutnud anda üle ühtegi NSA häkkimisprogrammi ning Trumpi puudutav materjal oli kas juba teada või ebausaldusväärne. Timesi teatel ütlesid ameeriklased venelasele, et ta peaks Lääne-Euroopast lahkuma ja hoiduma sinna naasmast.

USA luurekogukonna hinnangul sekkus Venemaa ulatusliku küber- ja desinformatsioonirünnakute kampaaniaga 2016. aasta presidendivalimistesse, et kahjustada demokraatide kandidaati Hillary Clintonit ja aidata vabariiklast Donald Trumpi ning jätkab desinformatsiooni kasutamist lahkhelide külvamiseks Ühendriikide poliitilises süsteemis. Venemaa sekkumist valimistesse uurib Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) ning Trumpi kampaania võimalikku kokkumängu Moskvaga eriprokurör Robert Mueller.

Intercepti teatel on Trumpile lojaalse CIA direktori Mike Pompeo salajane sidekanal venelastega tekitanud agentuuris lahkhelisid.

Trump viitas laupäeval Timesi artiklile venelasest, kes "müüs USA-le võltssaladusi Trumpi kohta" ja märkis, et ta langetas hinna 10 miljonilt ühele miljonile. "Ma loodan, et inimesed näevad nüüd ja mõistavad, mis siin toimub. Kõik on nüüd välja tulemas - KUIVENDAGE SOO!" säutsus ta.

Demokraadist kongresmen Ted Lieu säutsus reedel, et Riseni artikkel "viitab sellele, et CIA direktor kardab saada Donald Trumpi kahjustavat infot, mida venelased pakuvad". Kui see peaks tõele vastama, "peab CIA direktor selgitama oma tegusid kongressile, sest ta andis vande põhiseadusele, mitte Trumpile", lausus ta.

Trump on olnud New York Timesi sage kriitik, nimetades lehe arvukaid artikleid presidendi ja tema valitsuse kohta "libauudisteks".

Samuti on Trump korduvalt eitanud igasugust kokkumängu Venemaaga.