"Arvestades ehitusturul ja tööturul toimuvat on pinged realiseerumas. Mida rohkem riik investeerib, seda vähem erasektor investeerib. Netoinvesteeringuid juurde ei tule, riik piltlikult puksib erainvesteeringud välja, " rääkis Hansson intervjuus Vikerraadiole.

Tema sõnul peaks valitsus ainult natuke pidurit panema ja tasakaalustamatust vähendama. See võib tähendada mõne suure projekti edasilükkamist või jooksvaid kulude kärpimist. Hanssoni sõnul pehmendab see inflatsioonisurveid, nii palgakasvu kui hinnakasvu survet.

Kolmapäeval riigikogu ees kõneledes ütles keskpanga juht, et arengud euroalal pigem positiivsed ja see lubanud mõõdukat väljumist keskpanga leebest rahanduspoliitikast.

"Kõige suurem muutus on see, et majanduskasv on olnud päris kiire, umbes 2,5 protsenti aastas. Meile oleks see võib-olla harjumatult madal, aga piirkonnas, kus on palju arenenud riike, on selline majanduskasv päris kiire. Jätkusuutlik majanduskasv euroalal tervikuna on kuskil 1 kuni 1,5 protsenti aastas," kommenteeris Hansson raadiointervjuus.

Positiivne on tema sõnul ka see, et majanduskasv on laiapõhjaline, sest kõigis euroala 19 riigis on majandus kasvamas. "Varem oli alati oli keegi, kes oli maha jäämas või kus oli kriis."