Vilja Kiisler | Hea elu ({{commentsTotal}})

Foto: Andres Haab

Ilmselt paari aasta pärast jõuab taas kätte aeg, kus numbrimaailm enam nii hästi ei õitse. Ent kas elu tingimata halvemaks läheb, kui majanduskasvu- ja muud näitajad kahanevad? arutleb Vilja Kiisler Vikerraadio päevakommentaaris.

Kui see parajalt paks mees oma parimais aastais, maailma lastekirjanduse üks nurjatumaid tüüpe Karlsson katuselt otsustas, et tal on kolm-nelikümmend kraadi palavikku ja vaene Väikevend peab talle ema eest olema, ei pääsenud Väikevend sellega, et ta peaaegu kogu oma raha eest sõbrale poest karamellkompvekke ja šokolaadi tõi.

Karlsson arvas nimelt, et kui ta võtab mingit vastikut rohtu, siis peab ta selle eest viis ööri saama – ja viis ööri peab ta saama ka siis, kui ta kaela ümber mähitud soe villane sall kõditab. Vastikut rohtu Karlsson muidugi ei võtnud, salli tal üldse ei olnudki ja kõikidest kaotatud kihlvedudest hoolimata pistis ta üksinda nahka kõik Väikevenna kommid ja šokolaadid.

Sellal kui mina aastaid tagasi seda kohta ette lugedes järjekordselt omaette ahastasin, kui vastik tüüp see Karlsson ikkagi on, uurisid mu lapsed hoopis asjalikult: palju see viis ööri õieti on? No öörid on nagu meie sendid, seletasin ebalevalt. Vastuse küsimusele, mida täpselt viie ööri eest osta sai, jäin juba võlgu.

Hoopis hädasse jäin teistes Astrid Lindgreni raamatutes kirjeldatud laste hoiukarpide sisu ja ostujõudu analüüsides. Paremini oskasin kirjeldada seda, mida võis minu lapsepõlves rublade ja kopikate eest osta. Aga palju see üks tollane rubla tänastes eurodes on? No see ei ole enam nii lihtne, eks.

Arvudega on vahel toredad lood. Mõnele kinnisvarakommentaatorile meeldib absoluutarve võrreldes rehkendada, palju kinnisvara väärtus aastate jooksul on tõusnud. Kõik teised majanduskeskkonna näitajad, isegi inflatsiooni, jätab ta südamerahus kõrvale.

Nii võibki ühe korteri või maja omanik kergesti mõelda, et tänu aastaid või aastakümneid tagasi soetatud kinnisvarale on ta rikas mees või naine – praegune turuhind ja omaaegne ostuhind võivad erineda lausa mitu korda. Arvumaagiast haaratuna ei tule sellisele rikkale meeldegi, et tal on pangalaen alles lõpuni maksmata ja et kui ta näiteks pealinnas praegusest pinnast paarkümmend ruutmeetrit suuremat eluruumi tahaks osta, ei pruugi see lihtne olla, sest vana kodu tuleb tal maha müüa selsamal turul, mil ta uue ostab. Laen läheb tehingu käigus niikuinii maha. Nii võib kergesti paista, et kui enne oli kõik üle, siis nüüd on kõik puudu – tuleb veel uus laengi võtta.

Sedasorti kahtlane matemaatika, mis võtab arvesse ainult mingeid konkreetseid arve ja jätab kõrvale kõik muud asjaomased realiteedid, võimaldab väita, et me pole kunagi elanud nii hästi kui praegu. Poliitikud kordavad neid sõnu siis, kui nad tahavad valijatele teada anda, et just nende erakond on kõik asjad õigesti teinud ja neid tasub järgmistegi valimiste järel võimule lasta. Ent majandusmaailmaski märgatakse, et kõik numbrites mõõdetav kosub, kasvab ja õitseb – mitte küll selle pärast, et kohalikud poliitikud on nii tublid, vaid pigem selle pärast, et meie peamistel kaubanduspartneritel ja maailmamajandusel laiemalt läheb hästi.

Majandus aga on teatavasti tsükliline nagu enamik maapealseid nähtusi ning ükski hea pole iial tulnud selleks, et jääda. Nii jõuab varsti – ilmselt paari aasta pärast – taas kätte aeg, kus numbrimaailm enam nii hästi ei õitse. Eespool näiteks toodud laenuga kodu ostnud kinnisvaraomanikega juhtub näiteks see, et nende laenud lähevad kallimaks. See on midagi, mille peale praegu eriti ei mõelda.

Ent kas elu tingimata halvemaks läheb, kui majanduskasvu- ja muud numbrid kahanevad? Neil, kes numbreid hästi tunnevad ja oma rahakotisuud ümberringi toimuvaga kooskõlla peavad seadma, läheb materiaalses mõttes raskemaks muidugi. Kuid kas elu ise tingimata halvemaks läheb, see pole sugugi nii kindel. Teate ju küll: ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu.

Selle Artur Alliksaare sõnastuse põhjalt pole see "Me pole kunagi nii hästi elanud kui praegu" jutt muud kui üks sisutühi tautoloogia, sest me elamegi tõesti ju alati ainult praegu. Nüüd ja praegu'sse kohale jõudnute jaoks võib elu hea olla mis tahes ajastul. Eriti siis, kui ennast kontekstivabade arvude maailmast lahti haakida ja teada, et kõige tähtsamad asjad siin elus on tasuta niikuinii – elu ise kõigepealt. •

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Rain Kooli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: