Paranenud ärikliima, kiire palgakasv ja tööhõive suurenemine toetavad agentuuri hinnangul Eesti majanduse laiapõhjalist kasvu, mistõttu Fitch ootab Eesti majanduskasvuks tänavu neli protsenti ja 2019. aastal 3,5 protsenti. 

Kuigi Eesti inflatsioon on tõusnud keskmisest kiiremaks, siis konservatiivne eelarvepoliitika ja makrotasandi järelevalvemehhanismid aitavad piirata majanduslike tasakaalustamatuste riske. 

Inflatsioon kiirenes mullu 3,7 protsendini eelkõige lisandunud maksumeetmete ja toorainehindade tõusu mõjul. Valitsuse otsus vähendada alkoholiaktsiisi tõusu sel aastal poole võrra hoiab inflatsiooni mõõdukana.

Agentuuri hinnangul vähendavad Eesti majanduse kasvupotentsiaali jätkuvad tööturu struktuursed piirangud. Eesti rändesaldo on viimastel aastatel olnud positiivne, mis koos töövõimereformiga on suurendanud tööturul osalejate arvu, kuid endiselt on probleemiks kvalifitseeritud tööjõu puudus.

Kuigi tootlikkuse kasv ületas palgakasvu 2017. aastal, võib palgasurve jätkuda.

Eesti valitsussektori võlakoormus on jätkuvalt Fitchi hinnatud riikide seas madalaim. Valitsussektori eelarve puudujääk peaks agentuuri hinnangul tänavu ja tuleval aastal jääma 0,2 protsendi juurde SKP-st. Maksureformi mõjusid eelarvetasakaalule hindab Fitch neutraalseks.

Eesti on jätkuvalt välismaailma suhtes laenuandja, antud laenude maht kasvas eelmise aasta lõpuks 11,8 protsendini SKP-st. Eesti netolaenuandja positsioon peaks veelgi tugevnema.

Tasemele A+ tõstis Fitch Eesti riigireitingu 2011. aasta juulis. Sellest ajast kuni mullu novembrini oli reitingu väljavaade stabiilne. Siis tõstis agentuur selle positiivseks.