2018. aasta esimeses kvartalis oli SKP jooksevhindades 5,7 miljardit eurot, teatas statistikaamet.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP jäi võrreldes eelmise kvartaliga samale tasemele ehk langus oli 0,1 protsenti.

Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga suurenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP aga 3,8 protsenti.

Majanduskasvu peamisi eestvedajaid oli viiendat kvartalit järjest ehituse tegevusala. Sellele järgnes veondus ja laondus, mille osa majanduskasvus oli viimase kuue aasta suurim.

Majanduskasvu andsid märkimisväärse osa ka töötlev tööstus ning info ja side.

Ainsana pidurdas märgatavalt majanduskasvu põllumajandus, metsandus ja kalandus.

Sisenõudlus suurenes esimeses kvartalis 4,4 protsenti.

Eelmise aasta lõpus aeglustuma hakanud investeeringute kasv hakkas esimeses kvartalis vähenema, sest kapitali kogumahutus põhivarasse vähenes kaheksa protsenti. Peamiselt oli selle languse taga mittefinantsettevõtete investeeringute vähenemine transpordivahenditesse ning masinatesse ja seadmetesse.

Eratarbimine suurenes 2,8 protsenti ja püsis eelmise aasta teise poole kasvutempos.

Kaupade ja teenuste ekspordi kasv aeglustus esimeses kvartalis märgatavalt. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenes see vaid 0,9 protsenti. Selle peamine põhjus oli kaupade ekspordi vähenemine. Enim mõjutas seda kütuste ja kemikaalide väljavedu.

Kaupade ja teenuste import kasvas esimeses kvartalis 5,4 protsenti. Enim toetas seda mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste ning mitmesuguste masinate ja seadmete sissevedu. Netoekspordi osatähtsus SKP-s oli esimeses kvartalis 0,8 protsenti.

Kui hõivatute arv esimeses kvartalis suurenes, siis töötatud tundide arv veidi vähenes. Seetõttu suurenes tootlikkus tunni kohta SKP-st märgatavalt kiiremini – 6,2 protsenti. Tootlikkus hõivatu kohta kasvas aga 2,8 protsenti. Tööjõu ühikukulu suurenes esimeses kvartalis 5,5 protsenti.

SEB analüütiku Mihkel Nestori sõnul oli neljapäeval avaldatud statistika üks huvitavamaid aspekte väga suur varude suurenemine esimeses kvartalis, sektorite vaates siis hulgikaubanduses ja puidutööstuses. "Seal oli tõesti tohutu varude suurenemine. Kokkuvõtvalt kaugelt üle 300 miljoni euro, mis on ka ajaloolises plaanis suurim näitaja. Tavaliselt võivad olla üksikmõjud, üksiktehingud, aga puidutööstuse puhul ei saa välistada seda, et sektori toodete vastu on nõudlus viimasel ajal pigem vähenenud, et on lihtsalt toodetud rohkem kui on suudetud müüa."

Negatiivsete uudiste poole pealt tõstis Nestor esile veel kaupade ekspordi vähenemist. "-0,5 protsenti pole küll võib-olla nii palju, aga kui üldist keskkonda vaadata, siis vähenema eksport küll ei peaks. Seda mõjutas kütus ja keemiatooted, aga täpselt samamoodi ka see puit ja mööbel."