Selliste karmide sõnade põhjuseks on ühelt poolt rahapuudus ja teiselt poolt suhtumine, millega puudega laste vanemad päevast päeva toime peavad tulema.

"Kõige suurem üllatuskoht oli ikkagi see, et meditsiinisüsteemis valitseb ikkagi selline negatiivne hoiak puuetega laste ja nende vanemate suhtes. Sina oled süüdi, et sul puudega laps sündis või et me ütlesime kohe, et teie laps ei jää ellu, miks te teda elus hoiate," rääkis uuringu läbiviija Leila Lahtvee.

Need on vaid mõned näited, mille rohkem kui 300 vanemat uuringus välja tõid. Lisaks märgitakse muresid nii abivahendite kui info kättesaadavusega.

Ligi 90 protsenti puudega laste vanematest ütles, et nad ei leia infot toetuste, teenuste ja üldse süsteemi kohta.

Ajale jalgu on jäänud ka perede toetussüsteem. Praegu on näiteks raske puudega lapse toetus 80 eurot kuus. Perel endal tuleb aga soetada ka kõik abivahendid. Mõne juhtumi puhul ulatuvad puudega lapse ravikulud kuus koguni 600 euroni.

Vabaerakondlasest sotsiaalkomisjoni aseesimees Monika Haukanõmm ütles, et Eestis kasutatakse universaalset, kõigile lastele olenemata puudest ühesugust toetus. "Muret teeb ka see, et see toetus on jäänud 15 aasta tagusesse aega. Ideaalis võiks olla meil nii universaalne toetus, aga teisalt selline vajaduspõhine toetus võiks kindlasti sinna juurde tulla."

Riigikogu sotsiaalkomisjon arutab raportis väljatoodud muresid tõenäoliselt oktoobrikuus.