Puudega inimesed ootavad poliitikutelt paremat teenuste kättesaadavust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Puudega inimeste esindajate hinnangul on valimisprogrammides erivajadustega inimesi hõlmavaid ettepanekuid rohkem kui kunagi varem. Nemad ootavad lahendust probleemile, kuidas tagada kõigile puudega inimestele teenuste kättesaadavus sõltumata elukohast ja aidata puudega inimesed välja vaesusest.

Erakondade programmides pakutakse lastehoiuteenust erivajadusega lapse vanemale, lubatakse tõsta puudega lapse ning hooldaja toetust, lubatakse välja mõelda lahendusi, mis aitaks vähendada perede hoolduskoormust, lubatakse sotsiaaltransporti ja ligipääsu, viipekeele tõlget ja varajast märkamist.

Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuhi Anneli Habichti sõnul ei tule tegelikult väga selgelt esile, mida tehakse sellise suure probleemiga, et Eesti inimesed olenevalt sellest, kus nad elavad on ebavõrdselt koheldud.

"Et on selline regionaalne ebavõrdsus kohalike omavalitsuste vahel, siis selle kohta me nagu ühtegi konkreetset meedet välja ei lugenud," tõdes ta.

Eesti äärealal elav puudega inimene võib ilma jääda õigusest vabale liikumisele või iseseisvale elule, kui puudub sotsiaaltransport või isiklik abistaja. Lisaks ei tegelda Anneli Habichti sõnul programmides sellega, kuidas tuua puudega inimene välja suhtelisest vaesusest.

"Ei ole näiteks kirjas, et kui tahetakse tõsta puuetega inimeste toetusi, siis kui palju. Ja puuetega laste toetuse puhul samamoodi, et kui palju. Omastehooldaja toetus peaks võimaldama sellist miinimumtasemel toimetulekut ja see peaks olema ühtlane üle," rääkis Habicht.

Miinimumpalga suurust omastehooldaja toetust lubavad üksikud parteid. Eesti Liikumispuudega inimeste Liidu tegevjuht Lili Tiri ütles, et teenuste kohta paistab programmidest kaks erinevat lähenemisviisi.

"Mõned erakonnad on kindla suuna võtnud sellele, et kohalikel omavalitsustel peaks olema teenuste osutamises inimlähedus ja kõik see oleks väga detsentraliseeritud, teised erakonnad omakorda on võtnud tsentraliseerituse suuna," kirjeldas Tiri.

Ka Lili Tiri kinnitas, et kohalikes omavalitsustes on teenuste kättesaadavus ja standardid erinevad. Tema sõnul võib teenus sõltuda ka omavalitsusjuhi suhtumisest.

"Ei ole vaja näiteks transpordi osas vaja teha lepingut kindla pakkujaga, vaid lahendada siis see kiirabi abil või rääkida kokku kellegi vahendajaga, et teeme selle sõidu. Samal ajal ei arvestata absoluutselt näiteks turvalisuse nõudeid ja ka eetiliselt ei ole see sobilik," rääkis Tiri.

Anneli Habichti sõnul on lubadused üldised ning nende järgi on raske otsustada, kes teeb puudega inimeste elu kõige paremaks.

Toimetaja: Indrek Kuus

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: