Ignar Fjuk käis idee välja detsembri keskel Tallinna linnaplaneerijatele ja tema sõnul on see juba konkreetne plaan.

"Selle õiguslikku raamistikku me ametis praegu koostame, anname selle linna juriidilisele teenistusele läbivaatusele," andis Fjuk aimu plaani faasist Vikerraadio saates "Uudis+".

"Tallinnas on arendusi, mis ei liigu majade, vaid kvartalite kaupa nii Lasnamäel kui eriti Põhja-Tallinnas," kirjeldas Fjuk probleemi, kus ühte piirkonna elanikkond kasvab selliste uusarenduste tulemusel lühikese ajaga hüppeliselt, ent linn, kes peab võimaldama kõigile lastele lasteaiakoha, ei ole valmis nii kiiresti tekkivale vajadusele reageerima. "Ja kas peakski," küsis Fjuk retooriliselt.

See tingiski plaani luua erakapitali kaasav fond. Analoogset süsteemi rakendatakes juba ka mõnes Tallinna lähiümbruse vallas, ütles Fjuk.

Näiteks paberi peal on Põhja-Tallinnas arendamisel 30 000 uut eluruumi. Fjuki selgitusel kavatseb linn siduda fondi investeerimise kohustuse kindla eluruumide rajamise arvuga: näiteks kui arendaja toob turule umbes 20 000 uut korterit, siis vastavalt vajadusele peaks ta panustama 6-8 rühmaga lasteaia rajamisse. Need arvud pole siiski täpsed, sest plaan on alles väljatöötamisel.

Ehkki linna sotsiaalse infrastruktuuri fondi käsitlev eelnõu on alles väljatöötamisel, on Tallinn arendajatega esimesi koostööplaane juba kokku leppimas.

"Ühes kohas Põhja-Tallinnas on juba jõutud lepingu sõlmimiseni ja teises kohas on asi läbirääkimiste faasis," ütles Fjuk. Milliste arendajatega ja millised kokkulepped täpselt sõlmimisel on, linn ei täpsustanud.

"Antud teema on linna ametite vahel alles läbirääkimiste tasandil ja seega meil ei ole hetkel võimalik selle kohta adekvaatset infot anda," selgitas linnaplaneerimise amet.

Eelnõu peaks valmima jaanuari keskpaigaks.