Eesti Panga soovitus on mitte hoida Eesti kroone massiliselt alles.

"See pangatäht on 99,99 protsenti puhas orgaaniline materjal. Pikkamisi ta muutub kuivatuspaberiks või majapidamispaberi laadseks asjaks. Et teda hoida väga kaua, aastakümneid, oleks vaja väga korralikke hoidmistingimusi," hoiatas Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve "Ringvaates".

Roosve hoiatas, et ka sügavkülma ei tohiks kupüüre mitte mingil juhul panna.

"Põhiline on õhuniiskus, mis seda pangatähte murendama hakkab," tõdes Roosve.

Roosve sõnul on Eesti majanduse mahtu arvestades 45 miljoni euro väärtuses kroone marginaalne maht, ent emotsionaalselt on tegemist suure kogusega. Samas möönis ta, et osa sellest rahakogusest on kindlasti ka hävinenud, seega füüsiliselt on inimestel käes vähem raha. Sageli toovad inimesed panka just juhuslikult elamises välja ilmunud Eesti kroone.

Roosve sõnul ei saa Eesti kroonide väärtus oksjonikeskkonnas väga kõrgeks tõusta, kuivõrd raha on nii palju alles. Pealegi sõltub kupüüride oksjoniväärtus paljudest teguritest, alates nende seisukorrast ja lõpetades seerianumbriga.

Roosve hinnangul on kõrgema müügiväärtusega ühekroonised paberrahad, sest nende emiteerimine lõpetati kõige varem, juba 2000ndendate alguses.

Roosve emotionaalsetel põhjustel kogu kroonikomplekti kollektsioneerimist ei mõista, pigem võiks paar kupüüri omale mälestuseks jätta ja ülejäänu Eesti Pangas eurodeks ümber vahetada.

"Noh, see Eesti kroon on väga vinge olnud ja kõik me mäletame seda, aga kas raha on nüüd kõige toredam ja parem asi üldse maailmas?" põhjendas Roosve.