Kuidagi jõulueelne tunne on. Selline ootus ja ärevus on hinges ja kindlusetunne on ka, sest nad tulevad ju niikuinii. Nüüd, kohe, varsti. Mitte jõulud, Saaremaa ooperipäevad tulevad, tegelikult ongi juba käes.

Mina pole kindlasti kaugeltki ainus, kellel on hinges sarnane ootusärevus. Võrdlus jõuludega polegi nii kohatu: sära ja sädelust, muusikat, rõõmu vahel ka rahalõhna ja võltsvagadust - kõike seda leiab nii teatrist kui ka kirikust. Sõltub sellest, mida keegi otsima läheb või mida näha tahab.

Ooperipäevade ajaloos on olnud tormi ja tungi, vaikset allamäge veeremist ja siis jälle uut hoogu. Kuid ükski idee pole lõplikult surnud, kuni sellesse usub kasvõi üks inimene.

Ma ei tea, mida arvas või lootis kunagiste Kuressaare ooperipäevade ellukutsumise hetkel Ljudmilla Toon, nagu ma võin vaid ähmaselt aimata sedagi, mis toimus tema hinges, kui see tema laps hinge vaakus või mida tunneb ta nüüd, kui see laps on juba täisealine. Tõsi, nüüd juba teiste poolt suureks ja tugevaks kasvatatud-kantseldatud, igati viks ja viisakas. Ja kohe kindlasti mitte tänamatu nende suhtes, kes olid tema esimeste sammude juures.

Saaremaa ooperipäevad on vaieldamatult meie suve ja ilmselt terve aasta tippsündmus. Seda on sunnitud tunnistama needki, kes pole kordagi ühelgi etendusel käinud, sest "pilet on kallis ja seltskond liiga peen". Võiks siis kohe ausalt öelda, et mulle ooper ei meeldi ja sellepärast ma sinna ei lähegi, ei nüüd ega tulevikus! Ausus pole asi, mida häbeneda. Ja ooper ei peagi kõigile meeldima.

Mina julgen küll öelda, et kõik nende aastate jooksul nähtud etendused pole mulle viimseni meeldinud. Tuumakate terade kõrvale on sattunud ka tööõnnetusi ja tuulekaera, aga piirjoon meeldimise ja mittemeeldimise vahel ongi pigem punktiir.

Üks asi on meie koduõuele toodud maailmamuusika, tippteatrid ja -tegijad. Teine, ja Saaremaa poolt vaadatuna ehk olulisemgi, on see, et Saaremaa ooperipäevad on parim promoüritus, mida on võimalik välja mõelda.

See, kui arusaamatust täpikesest kaardil saab nende nädala-pooleteise jooksul meie külalistele täiesti reaalne, armas ja huvitav saar, koos ühe toreda ja omamoodi rahvaga - see teadmine ja kogemus hakkab koos nendega elama oma elu ja räägib meist nagu Pytheas pärast oma reisi maailma lõppu Ultima Thulele. See sümboolne võrdlus on eriti kohane tänavu, kui 12. ooperipäevad hõigati avatuks just selles Kuressaare vastvalminud kogupere elamuskeskuses.

Kõik need inimesed seal laval ja kõik need inimesed saalis on otsekui priitahtlikud müügimehed ja pressiesindajad, kes kannavad endaga sõnumit Saaremaast ja saarlastest.

Kui materiaalseks minna, siis pole väike seegi number, mida nad eurodes siia maha jätavad.

Ja meil endil polegi vaja teha midagi muud, kui ollagi mõistvad, head, viisakad, tublid ja toredad. Ja mitte need need nädal-poolteist, vaid kõik 365 päeva ja ööd... Ja mitte külaliste pärast, vaid sellepärast, et nii on õige ja hea.

Veel meeldib mulle nende järgmiste päevade juures see, et ma näen tänaval nägusid, kes tavaliselt mulle telekast vastu naeratavad. Jah, võib-olla on see kellegi jaoks oluline olla kohal just siin ja nüüd, võib-olla ei ole selles niivõrd armastust ooperi kui iseenda ego vastu, aga nad on siin! Nad on Kuressaares ja tahes tahtmata peavad nad endale salamisi tunnistama, et siin on tore olla, toredam kui Rae vallas, Viimsis, Tallinnas, Brüsselis.

Vaevalt suudab keegi kunagi lõpuni ära seletada, mis asi see kultuur on, veel keerulisem on mõista terminit kõrgkultuur. Aga. Tsiteerides ennast ühest aastatagusest arvamusloost: ooperipäevad, see on kõrgkultuur, aga "kõrg" mitte seepärast, et on kauge ja kättesaamatu, vaid seetõttu, et selleni jõudmiseks on nähtud palju vaeva ja läbitud pikk ja keeruline tee.

Eesti Kontsert võiks hakata läbi viima koolitusi teemal, kuidas teha üritusest sündmus; kuidas jõuda selleni, et mul on ühe laulusalmiga võrreldav tunne: "Pühad on saabunud linna..."

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.