"Probleemiks on vähene teadlikkus, aastast aastasse on õnnetustest hakatud rääkima, aga teadlikkus on ikka väike, loodetakse, et meil õnnetust juhtuda ei saa," rääkis tööinspektsiooni juht Maret Maripuu.

Ta nentis, et tööandjad ja töötajad ei tee koostööd. "Teadlikkus on madalal, nii tööandjate kui töötajate poolel," tõdes Maripuu.

Ohutuskultuuri juurutamine algab Maripuu sõnul tippjuhist. "Näiteks, kas läheme plätudega muru niitma või on meil muud jalas. Inimene peab hakkama väärtustama oma elukvaliteeti."

Eesti meremeeste ametiühingu juht Jüri Lember ütles, et teatud ettevõtjate puhul on tegemist puhta hoolimatusega. "Meid ei lasta isegi sinna ligi. Inimesed lähevad tööle, neil pole lihtne tööd leida, eeskätt muukeelsetel inimestel. Juhtimiskultuur on puudulik, seadus on hea, aga seda ei järgita. Süsteem lonkab," kirjeldas Lember olukorda tööturul.

Tallinna tehnikakõrgkooli õppejõud Priit Siitan sõnas, et töötajate teadlikkus on madal. "Tööandja viib väga pinnapealselt läbi juhendamisi ja õnnetused on kiired tulema. Soomes on igal töölisel taskus tööohutuskaart," lausus Siitan.

Ametiühingujuht Peep Peterson ütles, et raha peetakse tähtsamaks kui elu. "On tähtsamaid asju kui see kopikas. Ohutusest rääkides vaadatakse, et see on bürokraatia, mõtlemata sellele, et see on tähtis inimeste eludele," tõdes Peterson.