USA presidendi sõnul olid Charlottesville´is süüdi mõlemad pooled ({{commentsTotal}})

{{1502849400000 | amCalendar}}

USA president Donald Trump süüdistas teisipäeval vihaselt mõlemaid pooli Charlottesville´i vägivaldsetes sündmustes.

"Selles loos on kaks poolt ja mõlemad käitusid vägivaldselt," ütles Trump ajakirjanikele.

"Ühel poolel olid väga halvad inimesed ja rühm teisel poolel samuti äärmiselt vägivaldne. Keegi ei taha seda öelda, aga mina ütlen seda nüüd," vahendas telekanal CNN.

President nimetas rahva sekka sõitnud paremäärmuslast "häbiks iseendale, oma perekonnale ja meie riigile".

Trump mõistis juba päev varem Ku Klux Klani, uusnatsid ja valgenahaliste üleoleku pooldajad hukka kui "kurjategijad ja kaabakad".

Trump sattus kriitikatule alla, sest tunde pärast rünnakut toimunud hukkamõistvas avalduses ei nimetanud ta ühtegi konkreetset vihagruppi, vaid süüdistas vägivallas "mitut osapoolt".

Presidendi sõnul oli viivituse põhjuseks see, et toimuvast polnud selget ülevaadet ja faktid segased. Algselt polnud teada, kes rahva hulka sõitis ja mis juhtus politseikopteriga.

Presidendi hinnangul oli tema esimene avaldus pärast sündmusi igati asjakohane.

"Ma ei oodanud kaua ega pikalt. Erinevalt mõnedest teistest poliitikutest tahtsin ma kindel olla, et see, mida ma räägin, peab ka paika," selgitas Trump.

Mõnede vabariiklastest ja demokraatidest poliitikute hinnangul oleks Trump pidanud avalduses eraldi nimetama need vihagrupid, kes põhjustasid Charlottesville 'i raputanud vägivaldsed rahutused. USA suurima ametiühingu juht Richard Trumka teatas teiste seas, et lahkub selle tõttu presidendi tööstusnõukogust.

Nagu ka Trumpi esialgse avalduse järgselt, on äsjase pressikonverentsi järel puhkenud suur kriitikatorm ning presidendi väited on pälvinud teravat kriitikat ka mitmetelt juhtivatelt vabaraiiklastelt, vahendavad Politico ja Vox. Samal ajal aga kiitsid Trumpi arutluskäiku tuntud paremäärmuslased.

Pressikonverentsi sisu saab täismahus lugeda SIIN.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS/ERR



Maavärina purustused Mexico Citys.

Maa aeglustumine toob suuri maavärinaid

Ameerika teadlased väidavad, et tuleval aastal võib maailmas tulla tavapärasest rohkem suuri maavärinaid, sest maakera pöörlemine on aeglustunud. Roger Bilham Colorado ülikoolist ja Rebecca Bendick Montana ülikoolist analüüsisid kõiki maavärinaid, mis on toimunud alates aastast 1900 ja mille magnituud on olnud üle seitsme.

Kadrioru mesitarudest võetakse mett

Uuring: mida sisaldab Kadrioru roosiaia mesi?

Võiks arvata, et linnakeskkonnas on saaste suurem kui maal ning saasteained võivad sattuda ka linnas kogutud metesse. Tallinna ülikoolis tehtud meeanalüüsi tulemused näitavad aga sootuks muud.

Marine Le Pen 7. mail valimiskaotuse järel kõnet pidamas.

Aro Velmet. Kas kahekümnes sajand oli viga?

Žanr, milles tavaliselt jutustatakse Euroopa lähiajalugu, on apokalüpsis. Katastroof, millele järgneb puhastumine ning „uus taevas ja uus maa“. Suure majandussurutise ja Teise maailmasõja õudustest tulid eurooplased välja veendumusega, et millelgi sellisel ei tohi kunagi lasta korduda

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: