"See oli mulle üllatuseks, kui kaugele võib viirus aerosooliga kanduda," ütles uuringut korraldanud töörühma liige, Helsingi ülikooli abiprofessor Tarja Sironen Soome ringhäälingule Yle.

Rääkides, köhides ja aevastades väljuvad hingamisteedest piisad, mis võivad kanda patogeene nagu näiteks koroonaviirus. Muuhulgas võivad kuiva köha korral selliselt väljuvad piisad, mis on väiksemad kui 50 mikromeetrit (0,05 millimeetrit), mitte maha langeda, vaid õhus kuivada ning jääda seal õhuvooludega liikuma. Nii võivad viiruseosakesed kanduda näiteks poes või muus töökohas laiali, kui seal on köhiv koroonaviirust kandev inimene.

Seni ei ole selge, kui suurt kogust viiruseosakesi on vaja terve inimese nakatamiseks. Küll aga selgus uuringust, et viirus kandub õhus kiiresti laiali ning seega ka lahjeneb ruttu. Siiski arvatakse, et nakatumine võtab mõnda aega ning ruumis viibimise aja vähendamisega väheneb sama võrra ka nakatumise võimalus.

"Kui lühendad poole võrra ruumis viibimise aega, vähendad poole võrra ka võimaliku viirusega saastatud aerosooli sissehingamist," ütles uuringut koordineerinud Aalto ülikooli abiprofessor Ville Vuorinen.

Ehkki nakatumine ühekordselt mõnes ruumis viibimisel on suhteliselt väike, on siiski põhjendatud see, kui hoiduda tihedalt inimesi täis tuubitud ruumides või rahvahulkades viibimisest. Mida pikem viibimine ja mida tihedam rahvahulk ühes kohas, seda suurem on nakatumise oht.

Uuringu viisid läbi Aalto ülikooli, Helsingi ülikooli, Soome Meteoroloogiainstituudi teadlased. Tegemist on esimese eelretsenseeritud teadusartikli avaldamisega sel teemal.