Läti haldusreformi arutelu seimis takerdus koroonaviirusesse – teisele lugemisele esitati sadu muudatusettepanekuid, kuid neid polnud erakorralises olukorras võimalik läbi väidelda. Kuid ka viimane lugemine algas enne erakorralise olukorra lõppu ja opositsioon ei mõista, miks peab seda reformi menetlema kiirustades ja kaugtööistungeil.

"Meie meelest peaks haldusreformi mudel olema selline, nagu soovitasime ka oma muudatusettepanekuis – see peab tuginema kohaliku rahva soovidele. Just kohalikud elanikud peaks ütlema, kuidas ja kellega liituda. Nii tuleks see reform läbi viia. Ja loomulikult peaksime muudatusi tegema koos teiste reformidega. Mitte nagu praegu, kus haridus- ja tervishoiureform lükatakse edasi määramatusse tulevikku. Peaksime siin eeskuju võtma Soomest, kus viidi kolm reformi läbi ühel ajal," rääkis Läti seimi liige Viktors Valainis.

Koalitsioon on aga kindel, et reformi on kiiresti vaja, sest paljud Läti omavalitsused ei vasta juba ammu seadustele. Läti regionaalminister Juris Puce on sõitnud läbi kõik omavalitsused, kuid vastuseisu, kellega ühineda, on endiselt palju. Enne koroonakriisi toodi protestiks tänavaile traktorid, ühe kohtuasja on minister kaotanud.

Praeguse seisuga peaks Läti uus haldusjaotus nägema välja selline, et 119 omavalitsusest jääb alles 42. Suurte linnadena jäävad iseseisvaiks Riia, Jurmala, Liepaja, Ventspils, Jelgava, Rezekne ja Daugavpils ehk kokku seitse, ülejäänud keskused ühinevad neid ümbritseva maapiirkonnaga.

Uute ülesannete andmist suurtele omavalitsustele pole Lätis jõutud põhjalikult arutada, pigem leitakse, et reformi järel suudetakse paremini täita juba seni seadustes sätestatud funktsioone. 377 muudatusettepanekust on praeguseks jõutud läbi vaadata kolmandik. Enne ligot ehk jaanipäeva loodetakse panna sellele mahukale tööle punkt.