Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia professori Tanel Tammeti sõnul on paratamatu, et nutitelefoni rakendused kasutavad kogutud informatsiooni rohkemaks kui kirjeldatud teenuse pakkumiseks. Siiski, kuna üksikisiku taga luuramine ei ole majanduslikult tulukas, jäävad andmed üldiseks. Ka riigiametnike puhul on Tammeti silmis paslik rõhuda peamiselt küberhügieenile.

"Võib küsida, et kas näiteks kõrge ametniku asukoht või tema kontaktinfo on riigisaladus. Ma arvan, et tõenäoliselt ei ole. Samas võibolla tõesti ei ole hea, kui kõik seda kogu aeg saavad jälgida. Ja kui me ei taha, et näiteks mu asukohta jälgitakse või minu kontaktinfot kätte saadaks, siis on selge, et parem on sellistes tundlikes kohtades lihtsalt telefon välja lülitada või mingisuguseid kontakte mitte mobiili panna. Mõistlik on eeldada, et mingid organisatsioonid saavad selle info kindlasti kätte. Iseasi kas nad selle infoga midagi teevad. Eriliselt kahtlast ma arvan, et enamasti nad ei tee sellega midagi kahtlast," rääkis Tammet.

Kaitseväe töötelefonidele on rakenduste allalaadimine üldiselt keelatud. Küberväejuhatuse ülema asetäitja Mihkel Tiku sõnul on see lähenemine neil üks küberturvalisuse alustest.

"Me ei keela rakendusi, vaid me lubame rakendusi kui inimestel on tööks vaja mingit rakendust. Meil on eksperdid olemas, kes vaatavad selle rakenduse sisse. Kui me hindame, et see risk on madal, siis me lubame selle konkreetse asja telefoni ja kui see risk on kõrge, siis me paraku peame keelduma," selgitas Tikk.

Hooletu käitumise juhul ei pruugi seadistatud töötelefonist abi olla. Selleks, et inimesed käituksid vastutustundlikult, nõuab kaitsevägi teenistujatelt küberhügieeni kursuse läbimist. Tikk tunnistas, et praegu vajab rohkem tähelepanu, kuidas infolekke ohtu madalana hoida eraelu piiramata.

"Üks asi on see, mida meie teenistujad ise kasutavad, teine on see, mida nende pereliikmed kasutavad. Meie võime olla siin väga tublid, aga kui keegi perekonnas kasutab selliseid seadmeid, mis lubavad pahalasel teenistuja koduvõrgus ringi kolada, siis nendest [meetmetest] ei ole enam kasu."

Tikk leiab, et kuna kaitseväe vastu on suurem pahatahtlik huvi, on nende ettevaatlikkus mõistlik. Sama karme reegleid teised riigiasutused Tiku arvates ei vaja, kuid inimesi peaks teemal järjepidevalt harima, kuna nõrgaks kohaks on just kasutaja ise.