Eestist taotles tänavu asüüli varasemast poole vähem inimesi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Pagulased jõululaadal
Pagulased jõululaadal Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Kui 2015. aastal laekus Eestisse rekordarv asüülitaotlusi ehk 226 taotlust aastas, siis viimastel aastatel on jäänud taotluste arv saja ringi. Sel aastal on aga Eestist rahvusvahelist kaitset soovinud saada veelgi vähem inimesi, peamiseks põhjuseks ülemaailmne koroonapandeemia.

Asüül või teisisõnu ka rahvusvaheline kaitse jaguneb kahte liiki – on pagulane ja on täiendava kaitse saaja.

"Pagulane on siis ainult selline välismaalane, kes ei saa kodumaale tagasi minna, sest teda ootaks seal tagakiusamine – kas rassi, usu, rahvuse, poliitilise meelsuse või sotsiaalse grupiga. Ja teine rahvusvahelise kaitse liik on täiendava kaitse saaja, keda taga ei kiusata, kes ei saa sellepärast koduriiki minna, et tema elu on ohus. Näiteks tema koduriigis on sõda või ohustaks teda piinamine või surmanuhtlus," selgitas siseministeeriumi kodakondsus ja rändepoliitika osakonna nõunik Anneli Viks.

See, kas ja millist rahvusvahelist kaitset taotlejale Eestis antakse, otsustab oma menetluse käigus politsei-ja piirivalveamet. PPA kodakondsuse ja rahvusvahelise kaitse talituse juht Kristiina Raidla-Puhm ütles, et selle aasta jooksul on laekunud 59 asüülitaotlust, mida on poole vähem kui eelnevatel aastatel.

"Seekordne erakordne aasta ikkagi annab päris n-ö tugevasti tunda ka rahvusvahelise kaitse taotlejate poole pealt," ütles Raidla-Puhm.

"Ja me näeme ka seda, kindlasti, kui me vestleme nende kaitse taotlejatega, siis seda saab välja tuua küll, et Eesti n-ö iseenesest sihtriigina ei ole väga atraktiivne, eriti kui me räägime nüüd näiteks Aafrika või Lähis-Ida suunast tulnud inimestele. Riik on tundmatu ja soovitakse ikkagi kastuda n-ö transiitriigina ja minna siis riikidesse, kus on nendel endal suurem kogukond ees, kasvõi näiteks Soome või Rootsi."

Teadlikult ja peamiselt taotlevad Eestist rahvusvahelist kaitset eelkõige vene keelt kõnelevatest riikidest pärit inimesed, näiteks Ukrainast, Venemaalt ja Gruusiast.

"Kuna siin on neil võimalik oma kogukonnaga suhelda, nendele on arusaadav see keel, see kultuuriruum, nad teavad, et siin näiteks lapsed saavad veel venekeelset haridust, teavad, et saavad selle keelega hakkama, et neil ei teki n-ö ka asjaajamisel mingisuguseid takistusi," ütles Raidla-Puhm.

Euroopaga võrreldes on Eesti numbrid ühed kõige madalamad. Viks lisas, et arvestada tuleb ka seda, et kõik, kes rahvusvahelist kaitset taotlevad, ei pruugi seda siin saada.

"Võib öelda, et umbes 30-40 protsenti taotlejatest ainult saavad positiivse otsuse ehk siis tublisti alla poole."

Novembrikuu seisuga elab Eestis koos oma perekonnaliikmetega rahvusvahelise kaitse staatuse alusel kokku 315 inimest.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: